Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas kärbime puhkusi?

    Mait PaltsFoto: Eiko Kink

    Puhkuste lühendamine ja pühade vähendamine on nagu lapselt pulgakommi käestvõtmine. Isegi kui see on olukorda arvestades igati mõistlik samm, tuleb kisa taevani, kirjutab kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

    Õnneks vaibub kisa siiski üsna ruttu, sest nii oluline üks komm ka kunagi ei ole. Sellist kommi äravõtmise tragöödiat meenutab kohati ka praegune paanika Soomes, kus valitsus on teatanud mõningate soodustuste kärpimisest – kaotada kaks tasulist riigipüha, vähendada eelkõige avalike teenistujate puhkuseid, vähendada puhkepäeval töötamise lisatasu jne. Olukorras, kus riik vajaks hoopis põhimõttelisemaid suunamuutuseid, jätavad need muudatused, küll vajalikud ja põhjendatud, siiski kosmeetika mulje.
    Kas me peaksime Eestis samuti puhkuseid kärpima ja riigipühasid vähemaks võtma? Jah ja ei. Pühadega on meil laialt levinud arvamuse järgi võrdlemisi hästi. Töötajad sooviksid juurde, tööandjad pigem vähendada või samaks jätta. Ka rahvusvahelises võrdluses ei ole Eesti tulemus otseselt häiriv, sõltumata sellest, kummalt poolt vaadata.
    Ei midagi uut siin päikese all
    Õnneks ei ole me veel nii kaugele jõudnud, et pühade kärpimise üle peaks tõsiselt arutama, kuigi see ei ole Eesti ajaloos ka midagi uut. Näiteks 1920. aastate keskpaigas tõstatasid ettevõtjad terava probleemina selle, et meie riigipühade arv oli kasvanud Euroopas suurimaks – Eesti oli pühasid 17, Soomes toona vaid 11. Õnneks on praegu pilt pigem vastupidine, seda meie kasuks. Kuid Euroopa riikideski ei ole viimastel aastatel olnud selles midagi erakordset, et vabade päevade arvu või nende kompensatsioone on vähendatud. Näiteks vähendati Portugalis pühade arvu nelja võrra. Tõsi, vaid ajutiselt. Maailmas on aga ka riike, kus ei olegi seadusega määratud kohustuslikke puhkepäevi erasektorile ega puhkust, näiteks USAs.
    Euroopas on iga-aastase puhkuse miinimum paika pandud nagu kütuseaktsiis. Neli nädalat aasta kohta on nõutud. Igaüks võib seda aga pikendada nii kuidas välja kannatab. Soomlased on avaliku teenistuse puhul kannatanud välja seega üsna palju, kui räägitakse sellest, et 38tööpäevane aastapuhkus soovitakse viia 30 tööpäevani. Eesti kontekstis räägime õnneks samadest suurusjärkudest, kuid kalendripäevades, ja see tähendab üsna suurt vahet.
    "Kogu aeg on nii olnud" pole argument
    Nii et õnneks on meil hetkel võimalik pealt vaadata, milleni võib viia ühe heaolumudeli pidev täiendamine, ja loota, et see paneb meid siiski mõtlema ennatlikult sellele, kuidas rohkem rikkust luua, mitte ainult, kuidas seda jagada. Selle peale võib mõelda küll, miks on meil mõnes valdkonnas ikka tavapärasest pikemad puhkused ning kas need on põhjendatud. Kui on ja kannatame välja, siis võime jätkata samas vaimus. Kui loogiline selgitus ja otsene vajadus puudub, siis kaotame ära.
    Argument, et nii on kogu aeg olnud, ei ole ju tegelikult suurem asi. Ma ei usu, et ükski avalik teenistuja on ametnik vaid seetõttu, et tema puhkus on pikem kui kolleegil. Pigem tekitavad kunstlikult loodud määrad ja arusaamatud erandid vaid segadust ja solgivad turgu. Seda ka ühe asutuse sees.
    Lisaks mõistlikkuse ja põhjendatuse komponendile on loomulikult alati oluline ka majanduslik või matemaatiline. Kui positiivselt läbitud avaliku teenistuse reform viis ametnike arvu u 20 000 ligi, siis seda teades saab igaüks ise välja arvutada, kui suure hulga tööd saaks teoreetiliselt rohkem teha, kui igaühe tööaasta oleks ühe nädala võrra pikem, või mida nende arvestuslike tööaastate eest saaks teha või tegemata jätta. Ilmselt on ka põhjanaabrite otsused eelkõige matemaatilised ja hädavajalikud selleks, et kogu rehkendus riigi kontekstis klapiks.
    Lisandväärtus sünnib tööga
    Kui aga üldse tööst vabade aegade üle arutleda, tuleks pilt muidugi oluliselt laiemaks tõmmata. Adekvaatse võrdluspildi saab vaid juhul, kui panna ühele pildile nii seadusega tagatud puhkused, riiklikud ja muud pühad, ning ka isikust või töö laadist sõltuvad puhkused. Ehk siis Eesti kontekstis tuleks ühele pildile panna nii pühad (12 päeva), seadusega tagatud puhkused (28/35), lisapuhkused (staaži, laste, töö laadi alusel) ning samuti õppepuhkused (30 päeva õppimiseks ja 15 kooli lõpetamiseks) ja küsida endalt aeg-ajalt jälle, kas see on see, mida vajame ja välja kannatame.
    Sõltumata sellest, mida meie põhjanaabrid otsustavad teha või tegemata jätta, tuleks esmajoones meil endal kokku leppida, milline on arengut ja konkurentsivõime kasvu soodustav keskkond, pidades silmas, et areng ja lisandväärtus sünnivad ikka tööga.
  • Hetkel kuum
Toetame restoraniäri vintskeid tegijaid. Hääletame jalgadega!
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Vestlusrobot ChatGPT vahendab edaspidi ka uuemaid uudiseid
Sam Altmani juhitud tehisintellekti arendamise ettevõte OpenAI allkirjastas kolmapäeval lepingu, mis annab talle juurdepääsu meediakonglomeraadile News Corp kuuluvate suurimate uudisteväljaannete sisule, vahendas Reuters.
Sam Altmani juhitud tehisintellekti arendamise ettevõte OpenAI allkirjastas kolmapäeval lepingu, mis annab talle juurdepääsu meediakonglomeraadile News Corp kuuluvate suurimate uudisteväljaannete sisule, vahendas Reuters.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Keskkonnaamet nõuab LHV asutajalt ranna keelualale ehitatud eratee ülesvõtmist
Keskkonnaamet alustas haldusmenetlust, et LHV kaasasutaja Andres Viisemann oma Haapsalu külje all asuvalt mereäärselt maatükilt, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, ebaseaduslikult ehitatud tee üles võtaks.
Keskkonnaamet alustas haldusmenetlust, et LHV kaasasutaja Andres Viisemann oma Haapsalu külje all asuvalt mereäärselt maatükilt, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, ebaseaduslikult ehitatud tee üles võtaks.