• Jaga lugu:

    Mida teha Arengufondiga?

    Riigikogu liige ja majandusanalüütik Maris Lauri (Reformierakond).Foto: Andras Kralla

    Kuidas minna edasi Arengufondiga, mida keegi ei taha juhtida, selgitab riigikogu liige ja majandusanalüütik Maris Lauri (Reformierakond).

    Mul on viie kuu jooksul tulnud korduvalt vastata küsimusele, kuidas siis Arengufondiga on. Peaaegu iga kord olen ma teinud pika pausi ja ohanud, sest sellele küsimusele ei ole ühest vastust. Olukord Arengufondiga on keeruline.
    See on organisatsioon, mis on teinud palju olulisi asju, väga palju, ja olulisi asju on tehtud investeeringute valdkonnas. Seal on tulemused tõesti head. On lahendatud need probleemid, mis olid kapitali kaasamisega enne Arengufondi loomist. Meil on olemas nüüd erakapital, mis on valmis investeerima tärkavatesse firmadesse. Eestit tuntakse praegu kui idufirmade maad, siia tahetakse tulla, Eestil on selles valdkonnas konkreetselt positiivne maine. Riik on väljumas neist investeerimistegevustest, kus erakapital on võimeline ise toimetama. On väga positiivne, et Arengufondis nähakse, kuidas investeeringute valdkonnas edasi minna.
    Probleeme on aga kahjuks palju ja nad algavad sellest ajast, mil Arengufond loodi. Sellal oodati, et investeeringud ja seire on palju tihedamalt seotud, kui nad praegu on tegelikult. Me võime rääkida sellest, et on olemas investeeringud ja meil on olemas seire ning nendel on väga vähe kokkupuutepunkte.
    Kaks faasi
    Seire puhul võib näha, et on olnud kaks faasi. Esimeses räägiti suurtest ideedest, tegeleti pika nägemuse otsimisega, ideedega. Teine, praegune faas on oluliselt praktilisem, nüüd tegeletakse ettevõtlustemaatikaga, energeetika ja rohemajandusega ning nutika spetsialiseerumisega. Olulised asjad, kuid kas kõik need seire valdkonnad peavad olema kindlasti Arengufondis? Mulle tundub, et nii mõnedki neist peaksid tegelikult olema mõnes ministeeriumis. Arengukavasid peab koostama ministeerium, see on poliitiline ülesanne. Sealjuures võib kaasata väga palju erinevaid abijõude, sealhulgas Arengufondi, kuid arengukavade koostamine ei ole Arengufondi n-ö põhiülesanne.
    Seire puhul on võimalik pikaajaline vaade, kus hinnatakse eelkõige üldisemaid protsesse. On võimalik ka detailsem ja kitsam vaade, kus minnakse üksikute küsimustega süvitsi. Lisaks sellele, kuida seiret teha, on oluline teada, kus ühte või teist seiret teha ning kus ja kuidas teda kasutada. Kui me tahame suurt vaadet, siis peame vaatama kõrgemalt, kui tahame detailsemat arusaamist, siis vaatame lähedalt. Ülesande püstitusest oleneb väga palju. See on põhimõte, millest lähtudes otsustatakse, kus ja kuidas seiret tehakse. Minule tundub, et Eestis on asjad selle puhul pisut sassi läinud.
    Oluline on seegi, et riigikogu pole kogu Arengufondi tegutsemise aja jooksul teinud ühtegi seirealast tellimust, pole püstitanud küsimusi, mida lahendada. Kas see ei või olla üheks põhjuseks, miks esitatakse küsimusi Arengufondi eksistentsi mõttekuse kohta?
    Kolm võimalust toetamiseks
    Riigil on mitu võimalust toetada ettevõtlust rahaliselt. Põhimõtteliselt võib rääkida kolmest võimalusest: abirahad ehk toetused, laenud ja garantiid ning riskiinvesteeringud. Oleks loogiline, kui need meetmed oleksid kõik täitevvõimu alluvuses. Praegu on viimane Arengufondis. Selleks, et ettevõtluse toetamine oleks efektiivne, tulemuslik, paindlik ja kohanduks vajadustega, peaksid need kolm meetodite komplekti olema ühel ja samal juhtimistasandil ehk täitevvõimu alluvuses.
    Üks kolleeg küsis, miks ei ole Arengufondile juba enam kui aasta jooksul uut juhti valitud. Põhjus on lihtne: keegi ei taha tulla Arengufondi juhiks. Miks? Sest Arengufondi maine on saanud väga tugevasti kannatada. Enam ei usuta Arengufondi, sest seal on probleemid, probleemid ja probleemid ning pole usutavat tulevikuvaadet. Meil tuleb arvestada sellega, et endiselt jätkates ei ole valmis tõsiselt võetavad juhid Arengufondi juhiks hakkama.
    Me peaksime tõsiselt mõtlema, mida Arengufondiga peale hakata, sest niimoodi enam jätkata ei saa. Me teame, et investeerimistegevusest läheb märkimisväärne osa Arengufondist välja, sinna jääb seire, millest märkimisväärne osa ei ole võib-olla kõige õigemas kohas.
    Riigikogu peab jõudma arusaamiseni, mida Arengufondiga peale hakata. Kui Arengufond jätkab, siis on oluline, et ka riigikogu kasutaks sealset kompetentsi. On diskussioonikoht, kus ühte või teist tüüpi seired tehakse. Ma loodan, et me arutame seda teemat juba järgmisel nädalal majanduskomisjonis. Teilt ootan ma aga ettepanekuid ja ideid, kuidas asjaga edasi minna. Senisel viisil Arengufond jätkata ei saa.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Tesla ületas prognoose
Peale börsi sulgumist avaldas teise kvartali majandustulemused elektriautonduse lipulaev Tesla, kes ületas analüütikute ootusi, vahendab Yahoo Finance.
Peale börsi sulgumist avaldas teise kvartali majandustulemused elektriautonduse lipulaev Tesla, kes ületas analüütikute ootusi, vahendab Yahoo Finance.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Automüüjad vaatavad elektrikaubikute käsule altkulmu Lisakulu lööks otse tarbija rahakotti
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.