Maksuamet on meediastaar

Maksuteemad on avalikkuse all pigem üksikute, konkreetsete teemadega, mis on kirgi kütnud just selle kaudu, et maksuamet on järelevalveametina oma tööd teinud ja ameti seadusetõlgendus saanud kinnituse kohtus.

Mäletatavasti otsustas maksuamet lahendada spordiklubides laialt levinud maksuvabade stipendiumide maksmise teema, koheldes pallimängude saavutussportlasi kui töötajaid ning nende saadavaid tasusid kui töötasu. Avalikkus reageeris emotsionaalselt, kuigi sisuliselt täitis maksuamet vaid oma ülesannet, rakendades maksuseadust.

Teise näitena meenub sõiduautode käibemaksu mahaarvamise temaatika. Rahandusministeeriumi ja maksuametit kritiseeriti ohtralt juba ettepanekuga väljatulemisel, mille sõnumiks oli: ei aktsepteerita olukordi, kus eratarbimises sõidukeid saab soetada käibemaksu võrra soodsamalt. Maksuamet saatis selge signaali, et eratarbimine tuleb maksustada eratarbimise reeglite järgi. Sarnane reeglistik on näiteks rakendatud ka Belgias ja Poolas.   

Erilise meediasündmusena tundus väitlemine üle tuhande euroste arvete deklareerimise kohustuse üle. Jälgisin emotsionaalset debatti huviga, mõeldes Soomes tegutsevate ehitusettevõtjate peale. Nimelt on Soome ehitussektori ettevõtetel kohustus enne allahangete tegemist koguda informatsiooni tehingupartnerite kohta ning veenduda, et allhankijad täidavad nii tööohutusnõudeid, maksuregulatsioone kui ka tööõigusnorme. Lisaks tuleb iga kuu raporteerida kasutatud tööjõu ning seotud lepingute kohta terve allhanke ahela ulatuses. See on meede, mis lihtsustab maksuhalduri võitlust ebaausate maksumaksjate vastu, sest informatsioon on automaatselt kättesaadav ja selle töötlemine on kordades efektiivsem. Selgelt kaalus avalik huvi (maksuraha laekumise efektiivsem kontrollimine) üles erahuvi (ajakulu raporteerimisele). 

Nüüd on uudiskünnise ületanud kohtulahend, mille kaudu on käibele läinud termin OÜtamine ehk olukord, kus töösuhe on maskeeritud isikliku äriühingu kaudu käsundisuhteks, millelt tööjõumakse justkui tasuda ei tuleks. Maksuameti võidetud kohtulahingud kinnitavad, et skeemitamine ei ole nüüd juriidiliselt aktsepteeritav. Ilmselt saame ka tõdeda, et OÜtamine ei ole ka eetiliselt aktsepteeritav.

Maksuamet koostas kohtulahendite valguses juhendi, suunamaks maksumaksjaid õiguskuulekale käitumisele. Samas on maksuametil vajalik kujundada halduspraktika, mis ei takistaks ausate ettevõtjate tegelike majandussuhete jätkumist. Näiteks on ühe mehe OÜde teenusepakkujana kasutamine teatud sektorites tavapärane, kuigi seesama OÜ võib pikemaajaliselt olla seotud ainult ühe teenusesaajaga. Seda tuleks tänase värske kohtuvõidu valguses kindlasti meelde tuletada, et mitte kõik maksumaksjad ei orienteeru maksutehnilistes nüanssides, nagu teeb seda maksuhaldur, ning asjatu meediakära võib maksumaksjaid vaid segadusse ajada.

Kõiki toodud näiteid ühendab asjaolu, et riik on siiski pikalt lasknud sellisel praktikal kujuneda ning ilmselt paljudel juhtudel pole ettevõtjad mõistnud, missugune on õige käitumine.