• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Startup Estonia põletab raha

    Martin GoroškoFoto: Erakogu

    Arengufondi Startup Estonia programm on tegelenud kõrvaliste asjadega, leiab Tehnopoli Startup Inkubaatori juht Martin Goroško (Reformierakond).

    Vaadates tagasi iduettevõtluse arengule Eestis 2007-2009, on selge, et investeerimistegevus vajas võimendamist ning Arengufond suutis päris mitmed riskantsed investeeringud teoks teha. Paljuski tänu Arengufondi investeerimistegevusele on edulugudeks osutunud ettevõtted nagu CrabCAD ja Fits.me. Tõsi, on olnud ka vähem edukaid investeeringuid, see ongi normaalne.
    Riigikogu mõttekeskusena ja seire teostajana on Arengufond toimetanud umbes nii hästi, kui temalt on tellitud: minimaalselt. Pikaajalisemat majandusarengu strateegiat on aga kindlasti vaja ning Arengufond on võimeline seda koostama.
    Startup Estonia pole ainus
    Suurem mure on seotud Arengufondi haldusalas oleva uusima, Startup Estonia suunaga, mis tekitab vastakaid arvamusi fondi ellukutsujate ja teiste turuosalise seas.
    Äripäevas 26. oktoobril ilmunud intervjuus Eesti Arengufondi juhi Pirko Konsaga jääb kõlama seisukoht, et Arengufondi Startup Estonia programm on ainus idufirmade arengut toetav süsteem Eestis. Päris nii see kindlasti ei ole. Eestis tegutseb tugev, väljakujunenud ja jagatud rollidega ökosüsteem, mis on start-up-ettevõtetele eri arengufaasides abiks: alustades EASi korraldatavast Ajujahi konkursist või Prototroni rahastust nutikate ideede teostumiseks kuni tugevate ärikiirendite, inkubaatorite ja äriingleid koondava organisatsioonini EstBAN.
    Ainuüksi riikliku toe või osalusega pakuvad tehnoloogiapõhistele start-up-ettevõtetele tuge nii ülikoolide juures asuvad ettevõtluskeskused, millest tuntumad on Tallinna Tehnikaülikooli innovatsioonikeskus Mektory ja Tartu Ülikooli ettevõtluskeskus. Tegutsevad inkubaatorid, millest suurim on majandusministeeriumi, Tallinna linna ja Tallinna Tehnikaülikooli asutatud Tehnopoli Startup Inkubaator. Kiirendiprogrammidest nimekamad on (EASi rahastatud) IT-fookusega Startup Wise Guys ja riistvarakiirendi BuildIT. Lisaks neile organisatsioonidele on palju tugevaid eraalgatusi, nt Garage48 häkatonid, Eesti Telekomi ellu kutsutud VUNK-kiirendi jpt.  
    Väärtust pole loodud
    Üheks Arengufondi Startup Estonia programmi eesmärgiks on start-up-ettevõtetele pakutavate teenuste konsolideerimine ja ühtlustamine. Selles osas on Startup Estonia programmi vedav meeskond korraldanud mitmeid kohtumisi tänaste tegijatega, korjanud ja koondanud informatsiooni. Selle tulemusena ei ole aga kahe ja poole aasta jooksul teiste turuosalisteni jõudnud mingit väärtust, et tänaseid teenuseid veelgi paremini pakkuda. Pigem on Startup Estonia ise turule toonud uusi ja konkureerivaid programme, mis paljudel juhtudel on pärast ühekordset toimumist tegevuse lõpetanud. Selliste pilootprojektide korraldamist on keeruline pealt vaadata paljudel organisatsioonidel, sest raha ju kulub ning selle eest saaks turule aidata uusi start-up-ettevõtteid, ennast aastaid tõestanud tugisüsteemide kaudu.
    Milleks dubleerida turul pakutavaid teenuseid Startup Estonia nime all, mitte investeerida olemasolevatesse pakkujatesse? Kas Startup Estoniast peaks pigem kujunema regulaator ja koordineerija või peaks ta olema isetegija?
    Lubadused jäid täitmata
    Ootused Startup Estonia programmi suhtes on olnud suured. Programmi käivitamisel loodeti investeeringuid nii ettevõtlusteadlikkuse suurendamisse ülikoolides, inkubatsiooniteenustesse ja kiirendiprogrammidesse. Samuti loodeti elavnemist investeeringute vallas ja tugevamat sidusust näiteks Eesti Äriinglite Assotsiatsiooniga, mis koondab üle 100 investori, kes on valmis idufirmadesse investeerima. Sel teemal on Startup Estonia programm andnud mitmesuguseid lubadusi korraldada hankeid eri teenuste käivitamiseks ja sisseostmiseks turul tegutsevatelt organisatsioonidelt. Paraku pole tänaseni ühtegi hanget välja kuulutatud ning kogu Startup Estonia programmi aur on läinud pigem enda organisatsiooni siseselt teenuste käivitamisele, eneseotsimisele ja katsetamisele. See on põhjustanud start-up-ökosüsteemis rahulolematust ja nördimust, sest paljud organisatsioonid on oma tuleviku planeerides Startup Estonia programmiga arvestanud.
    Start-up-ökosüsteemi osalised on korduvalt kaasa rääkinud Arengufondi Startup Estonia programmi kujundamisel. Keskenduda tuleks järgmisele: Eesti kui tugeva potentsiaaliga start-up-riigi turundus, tegutsevate start-up-ettevõttele tuge pakkuvate organisatsioonide tegevuste rahastamine, et sisse osta soovitud eesmärk (Startup Estonia eesmärgiks on seatud 1000 potentsiaalset ja tegutsevat start-up-ettevõtet aastaks 2023). Tänaseks on nendest ettepanekutest pigem mööda vaadatud ja tegutsetud kõrvalisega. Aga raha põleb.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Eramajade energiatõhususe toetusest: vaid euro elaniku kohta ei peatanud verejooksu
Poliitikutelt on hädasti vaja pikka plaani Eesti väikeelamu omanike toetamisel majade energiatõhusaks muutmisel. See 1 euro iga Eesti elaniku kohta, mis kevadel Kredexi kaudu välja jagati, kadus ju loetud tundidega, kirjutab Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ringmajanduse valdkonna juht Kadi Kenk.
Poliitikutelt on hädasti vaja pikka plaani Eesti väikeelamu omanike toetamisel majade energiatõhusaks muutmisel. See 1 euro iga Eesti elaniku kohta, mis kevadel Kredexi kaudu välja jagati, kadus ju loetud tundidega, kirjutab Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ringmajanduse valdkonna juht Kadi Kenk.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Eesti Pank: hinnatõusu ohjeldamiseks ei tohiks valitsus kulutusi kasvatada
Eesti Pank leiab, et ajutiselt kiiret hinnatõusu aitaks rahustada see, kui valitsus ei kasvataks lähiaastatel oluliselt kulutuste mahtu.
Eesti Pank leiab, et ajutiselt kiiret hinnatõusu aitaks rahustada see, kui valitsus ei kasvataks lähiaastatel oluliselt kulutuste mahtu.