Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    KredEx haarab Arengufondi investeeringud

    Kredexi juht Lehar Kütt allkirjastas lepingu fondifondi EstFund käivitamiseks, mis võtab Arengufondi investeerimistegevuse üle. Foto: Andras Kralla

    KredEx võtab lähitulevikus Arengufondilt investeeringutega seotud tegevused üle, asutused peavad seda asjade loomulikuks käiguks.

    Euroopa Investeerimisfond (EIF) kuulub Euroopa Investeerimispanga gruppi, mille missioon on toetada Euroopa mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid, aidates neid rahastamisallikate leidmisel.

    Balti Innovatsioonifond (BIF) on fondifondi algatus, mille EIF käivitas 2012. aastal tihedas koostöös Leedu, Läti ja Eestiga Baltimaade suure kasvupotentsiaaliga väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse tehtavate aktsiainvesteeringute suurendamiseks. BIF investeerib kokku 130 miljonit eurot era- ja riskikapitalifondidesse.

    KredEx aitab Eesti ettevõtetel kiiremini areneda ja turvaliselt välisturgudele laieneda, pakkudes riskikapitali, laene, krediidikindlustust ja riigi garantiiga tagatisi.

    Arengufond on riigikogu asutatud avalik-õiguslik organisatsioon, mis tegutseb Arengufondi seaduse alusel alates 2007. aastast. Fondi on tegevuse jooksul pidevalt saatnud priiskamise skandaalid nii Ott Pärna kui ka Tõnis Arro juhtimisel. Pärast Arro lahkumist juhi kohalt mullu suvel pole uut juhti Arengufondi etteotsa leitud ning selle kohuseid on täitnud Pirko Konsa. Samal päeval kui allkirjastati leping EstFund loomiseks, teatas Eesti Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa, et lahkub omal soovil ametist ning fondi juhatuse esimehe kohuseid hakkab täitma Annika Lentso.

    „EstFund otseselt Arengufondi tegevust üle ei võta, aga KredEx hakkab teenindama sama sihtgruppi. Arengufond lõpetab praegusel kujul otseinvesteerimise ära. Selle koha täidab loodav fondifond,“ selgitas KredExi juht Lehar Kütt.
    Arengufondi nõukogu esimees Ville Jehe kinnitas, et tõsi ta on – lähitulevikus võtab KredEx investeeringutega seotud tegevused üle. Jehe märkis, et KredExiga on kokkulepe tehtud, ent üleandmine seisab veel seaduse muutmise taga. Kui riigikogu muudab seadust, saab Arengufond investeeringuid tegeva tütarfirma SmartCap üle anda.
    Ka ettevõtlusminister Liisa Oviir on juba aasta algusest rääkinud, et ei näe Arengufondil tulevikku ning soovib kogu Arengufondi investeerimisportfelli anda üle KredExile. Nüüd märgivad nii KredEx kui ka Arengufond, et kahe erineva üksuse tegevused on lihtsalt jõudnud ühte punkti. Mõlemad hindavad ülevõtmist asjade loomulikuks käiguks.

    60 miljonit jaotatakse kolmeks

    EstFund rahastab väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid kolme valitud riskikapitalifondi kaudu.

    EstFundi koguvahendid ja Euroopa Investeerimisfondi kaasinvesteering jaotuvad järgmiselt:30 miljonit eurot, Venture Capital Fund15 miljonit eurot, Expansion Capital Fund15 miljonit eurot, Business Angels Co-Investment Fund

    Leping allkirjastatud
    Eile allkirjastati rahastamisleping fondifondi EstFund käivitamiseks. Kuna EstFund ise otse ettevõtetesse ei investeeri, vaid investeerib oma kolme allfondi kaudu, tuleb need Küti sõnul aasta lõpuks välja valida. Sellele järgneb aeg, mil allfondid omakorda hakkavad nõutud erakapitali kaasama. Ettevõtetesse investeerima hakkavad allfondid Küti sõnul alles järgmisel aastal.
    Fondijuhte pole veel välja valitud, selleks korraldatakse Küti sõnul konkurss ilmselt teises kvartalis.
    EstFund võimaldab suure kasvupotentsiaaliga Eesti väike- ja keskmistele ettevõtetele parema ligipääsu omakapitaliinvesteeringutele. Kütt selgitas, et ettevõtjad saavad pöörduda allfondide juhtide poole ja teha neile ettepanek investeeringu tegemiseks. Allfondide juhid hakkavad ka ise aktiivselt investeerimisvõimalusi otsima, lähtudes vastavate allfondide investeerimisstrateegiatest.
    EstFundi ja erainvestorite investeeritav kapital on Küti sõnul kokku ligikaudu 100 miljonit eurot, sealhulgas 48 miljonit eurot Eesti riigi panus, 12 miljonit eurot Euroopa Investeerimisfondi panus ja ligi 40 miljonit eurot erainvestorite panus.
    Küti sõnul hakkab uus fond täiendama olemasolevat Balti Innovatsioonifondi ning ka Eesti pensionifondidel on võimalus allfondidesse investeerida.
    Ettevõte saab fondifondist investeeringu lähtuvalt firma turupotentsiaalist ja allfondi investeerimisstrateegiast, ent summad võivad küündida kuni 3 miljoni euroni. Küll aga pole lubatud ühte ettevõttesse investeerida rohkem kui 10–15% allfondi mahust.
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Börsihaid alustavad karuturul jahti 5000 eurole
Täna saab alguse LHV korraldatud traditsiooniline virtuaalne aktsiamäng “Börsihai”, mille peaauhind on 5000 eurot.
Täna saab alguse LHV korraldatud traditsiooniline virtuaalne aktsiamäng “Börsihai”, mille peaauhind on 5000 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.