Ükskõik kui härdalt uus lennufirma Nordic Aviation palub nendega lennata, ei kipu eestlased neid rahvusliku lennukompaniina veel tõsiselt võtma. Nostalgiline kiindumus Estonian Airi ei kao nii pea, kirjutab ajakirjanik Mari Mets.
![Mari Mets](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=be9d5e5b-af02-5b1d-aa42-0db82be6e211&width=3840&q=70)
- Mari Mets Foto: Andras Kralla
Olgu need Estonian Airi piletid alati tundunud natuke ebameeldivalt kallid, kohv pardal olemata või firma juhtide palgad üüratud, sinivalgetriibulisse lennukisse on kõik alati väikese uhkusega sisenenud.
Estonian Airi blondide stjuardesside naeratused on tundunud maailma lahkeimad, nende eesti disainerite tehtud tumesinised vormid kõige šikimad ja eestikeelseid ajalehti ei saa teel koju ühegi teise lennufirma pardal nagunii. Seda mälestust ei lükka uue lennufirma ühtemoodi värviliste T-särkidega ägeda poistebändina mõjuv juhatus eestlaste mälust nii pea. Seisku nad või pea peal.
Suured saapad ees
Ma ei usu, et eestlased oleks uue lennufirma vastu sallimatud, see on ju siiski päästerõngas, ilma milleta ei pääseks me Eestist praegu naljalt üldse lennukiga välja. Aga saapad, millesse astuda, on Nordic Aviationi jaoks väga suured. Ma ei mõtle siin mitte Estonian Airi kõrvuni võlgades pangaarvet või marginaalset mainet Euroopa suurtegijate seas, vaid eestlaste emotsionaalset sidet nende enda rahvusliku lennufirmaga.
Kui laupäeval kell neli teavitati avalikkust Estonian Airi tegevuse lõpetamisest, siis vaid kolm tundi hiljem toimunud uue lennufirma esimene rõõmsameelne saiakestega pressikonverents mõjus kohale tulnutele pisut nagu pidu katku ajal.
Nad ei teinud midagi valesti. Nad olid üdini asjalikud ja lubasid, et kellelgi ei jää lendamata. Lihtsalt eestlaste vana hea rahvuslik arm nii lihtsalt ei roosteta. Majanduslik meel jääb soiku, kui mõeldakse meie enda sinistele raudlindudele, mis nüüd üheksakesi Tallinna lennuväljal nõutult seisavad.
Seotud lood
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele