Tiit Meidla • 2. detsember 2015
Jaga lugu:

Kuidas panna pank maksma?

Danske Banki tururiski juht Tiit Meidla.  Foto: Danske Bank

Rahaturgudel on kätte jõudnud aeg, kus teatud tingimustel peaksid hoopis pangad hakkama laenuvõtjatele intressi maksma, kirjutab Danske Banki tururiski juht Tiit Meidla.

Suure tõenäosusega alandab Euroopa Keskpank (EKP) detsembris pankadevahelistel rahaturgudel noteeritavate intressimäärade alusel pankadele pakutava hoiustamise püsivõimaluse (deposit facility) intressimäära 0,1 protsendipunkti ehk –0,3%-le. Seega on intressimäärade vahetustehingute turul (intressimäära vahetustehing on tuletistehing, mille kohaselt üks tehingu osapool nõustub saama või maksma intressi fikseeritud intressimäära alusel, samal ajal ise makstes või saades intressi euribori alusel) tehtavate tehingute põhjal oodata, et 6 kuu euribor on järgmised 1,5 aastat negatiivne. Madalaim tase küündib seejuures –0,11%ni umbes järgmise aasta keskel.

Ettevõtjate jaoks on järelikult oluline väga põhjalikult kaaluda, millistel tingimustel laenu võtta. Kui ettevõte võtab praegu pangast 6 kuu euriboriga seotud laenu, mille korral laenulepingu tingimuste kohaselt loetakse negatiivne euribori väärtus võrdseks nulliga, siis lähema paari aasta jooksul ei saa ta võimalikust euribori negatiivsest väärtusest kasu.

Euribori väärtusele piiri seadev tingimus tõstab järelikult laenuvõtja jaoks laenuhinda. Seda võib käsitleda ka kui varjatud muutuvat täiendavat marginaali, kuna antud tingimusest ei muutu laenulepingus otseselt välja toodud marginaal. Võttes aluseks optsioonituru noteeringud, on viieaastase tähtajaga 6 kuu euriboriga seotud laenulepingu korral antud piirangu hinnaks laenuvõtja jaoks tänasel päeval ligi 0,2%, mille võrra on panga jaoks laenulepingu efektiivne marginaal jällegi kõrgem lepingus ära märgitud numbrist.

Lisaks tuleb laenuvõtjal arvestada euriboriga seotud laenu võtmisel ka Eesti õigusaktidest tuleneva minimaalse laenuintressimäära piirmääraga, mille suurus on samuti null, kuid mille leidmisel liidetakse kokku laenulepingus toodud marginaal ning negatiivse väärtusega euribor. Kui väärtuslikuks kujuneb see seadusesse kirjutatud optsioon pangale, näitab aeg.

Arvestades kõike seda, mis rahaturgudel toimub, võib optsioonituru alusel 6 kuu euribori väärtus kahe aasta pärast olla 5% tõenäosusega isegi väiksem kui –1%.

Kuidas valmistuda?

Juba praegu on ettevõtetel võimalik vältida nii seadusest tulenevat minimaalse intressimäära piirmäära kui ka laenulepingutes standardiks kujunenud lepingulist piirmäära euriborile, et vähendada oma intressikulu või isegi majanduslikus mõttes efektiivselt asenda intressi maksmise kohustus intressi nõudega panga vastu.

Tugevalt miinuses euriborist kasu lõikamiseks ning võetud laenudelt intressitulu teenimiseks tuleks ettevõttel sõlmida fikseeritud intressimääraga laenuleping ning intressimäära vahetusleping. Nende lepingute summana kujuneb laenuvõtja intressimakseks 6 kuu euribor pluss marginaal. Kui nüüd 6 kuu euribor peaks olema negatiivne ja absoluutväärtuses suurem kui marginaal, siis hakkab pank hoopis laenuvõtjale maksma intressi.

Laenuvõtja võidab laenu intressimäära fikseerimisest ka ilma intressimäära vahetustehingut sõlmimata, kuna laenu intressimäära fikseerimisel on aluseks intressimäära vahetustehingu fikseeritud intressimäär, mis juba võtab arvesse turul oodatavat negatiivseid euribori väärtuseid.

Fikseeritud intressimääraga laenu võtmist tasub kaaluda ka siis, kui ettevõtte eesmärgiks ei ole otseselt efektiivse laenu intressikulu vähendada ja seadusest tulenevaid turutõrkeid ületada.

Intressirisk

Euriboriga seotud laenu korral võtab ettevõtja intressiriski, mis tasub ennast ära vaid siis, kui euribori tase jääb laenuperioodi vältel madalaks. Euribori tõus aga võib panna proovile ettevõtte rahavood, kasumlikkuse ning kokkuvõttes maksevõime. Võimalik on ka stsenaarium, et euribor valib raja, mille tulemusena ületab selle väärtus kahe aasta pärast 1,1%. Vastava sündmuse tõenäosus ulatub 5%ni, mis tegelikkuses ei olegi väike number.

Enamus laenuvõtjatest ettevõtjaid ei ole spetsialiseerunud finantsriskide juhtimisel, vaid on tugevad eelkõige oma tegevusvaldkonnas ning oma toote või teenusega seotud äririskide juhtimisel, võtmisel ja maandamisel. Sellest tulenevalt tasub kaaluda, kas ettevõtjal tasub finantsriskid oma tegevuses maandada ja jätta nende juhtimine pankadele, mis on selles valdkonnas kindlasti tugevamad.

Ükskõik, kumma valiku ettevõtja teeb, tasub igal juhul vaadata tulevikku ning kaaluda, millised laenutingimused on kasulikud just talle.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum