Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    E-resident uudistab tühja letti

    Majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.Foto: Raul Mee

    E-residentsus vajab õnnestumiseks rohkem sobivaid tooteid ja teenuseid, kirjutab majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.

    Eesti inimesed on sadade aastate jooksul olnud erinevate majandusruumide osa, kuid kunagi varem pole me ise loonud uut majandusruumi, mille väravate taga on järjekorrad. E-residentsus on aga just selline uus ruum, milles on peale meie endi praegu üle 8000 eksperimenteerija 130st riigist, kes soovivad näha võimalikult palju uusi teenuseid.
    8000 inimest ei ole Eesti turgu arvestades väike number – see võiks juba praegu tasakaalustada meie kahanevat inimeste hulka ning pakkuda kodumaistele ettevõtetele võimalust teenida rohkem, kuid e-residentsuse võlu on see, et e-residentide arv on skaleeritav miljonitesse. Peamiseks takistuseks oma turu suuruse mitmekordistamisel on vaid meie enda võime pakkuda e-residentidele lisaväärtust.
    Praegu on meil e-residentidele pakkuda kahjuks vaid mõned lihtsad teenused. Alates augustist on äriregistris e-residentidega seotud ligi 600 ettevõtet. Avatud on pangakontosid, kasutatakse digitaalse allkirjastamise ja autentimise teenuseid, aga kokkuvõttes ei ole see toonud Eesti majandusele märkimisväärset tulu. Miks? Miks ei jäta e-residendid iga kuu tuhandeid eurosid Eestisse?
    Piltlikult on meil praegu turuplats 8000 inimesega, kes on võtnud vaevaks maksta 50eurone pilet, et tulla laadale, aga letid on tühjad ja heal juhul võib leida suure otsimisega paar toodet ja teenust. Nii munad kui ka kanad ootavad.
    Turg alles tekib
    Iseenesest ei saa ettevõtjatele midagi ette heita. Oodatakse, et kliente tuleks rohkem, kuid algne klientide voog võib vaibuda, kui ei ole piisavalt väärtuslikke teenuseid. Hea näide Eesti enda ajaloost on ID-kaart, mille puhul hakati suuremat kasu nägema alles aastal 2007, kuigi turule tuldi kohustusliku dokumendina juba aastal 2002.
    See näide tõestab, et avalik sektor saab samuti rohkem kaasa aidata uue turu tekkimisel. Näiteks nullbürokraatia raames läbi viidav maksu- ja tolliameti initsiatiiv kaotada väikeettevõtetel eraldi info raporteerimise kohustus, juhul kui nad ei arvelda sularahas ja on oma pangakonto või raamatupidamissüsteemi avanud EMTA-le. Eesmärk – ettevõtja saab keskenduda ainult oma teenuste ja toodete arendusele ning müügile ja igasugune riigiga seotud mittevajalik asjaajamine on viidud miinimumini.
    See oleks teretulnud lihtsustus Eesti ettevõtjatele, kuid omaks väärtust ka e-residentide jaoks. Keskkond, kus sa saad distantsilt juhtida oma ettevõtet ja pangakontot ning ei pea vaeva nägema keeruka raporteerimisega, on igal juhul ahvatlev ja motiveeriks meie majanduskeskkonnaga siduma. Seda aga ainult juhul, kui on lahendatud ka maksustamise küsimused.
    Maksuparadiiside aeg on ümber saamas ja üha rohkem järgitakse printsiipi – maksud tuleb maksta riigis, kus loodi väärtus. Kui kasutad mingi riigi teid, hariduse ja tervishoiusüsteemi jne, siis on loogiline, et pead panustama selle riigi kassasse. Kuidas aga on e-residentidega, kes kasutavad Eestis olevat keha selleks, et ajada äri Euroopa Liidus? Nad ei sõida meie teedel, ei saa kasu hariduse ega tervishoiusüsteemist. Miks me peaks neid maksustama? Veelgi enam, kas me oleksime võimelised pakkuma neile majanduskeskkonda viisil, kus nende endi residentriik, kus nad on maksuresidendid, oleks ka õnnelik?
    Eesti peab leidma oma niši
    Piltlikult on vaja saavutada sama situatsioon riikide vahel, nagu Eesti püüab saavutada Uberiga. Üks peamisi argumente Uberi vastu on, et seda platvormi kasutavad teenusepakkujad (autojuhid) ei maksa makse. Probleemi ei oleks, kui Uber vahetaks automaatselt teavet maksu- ja tolliametiga, kui palju keegi tema platvormi kasutamisest on teeninud tulu ning platvormi kasutajad oleksid teadlikud, et selline infovahetus toimub.
    Samasuguse lahenduseni peab jõudma Eesti, pakkudes oma probleemivaba majanduskeskkonda viisil, kus automaatselt jagatakse teavet riigiga, kus e-resident on maksuresidendiks ning see kõik toimuks e-residendi teadmisel ja heakskiidul.
    Viimastel aastatel on maailmas kasvanud ettevõtjate hulk hüppeliselt. Üks peamine põhjus on olnud jagamismajanduse (sharing economy) võidukäik, kuid olulises kasvutrendis on ka n-ö vabakutseliste arv. Nii ennustab USA majandusajakiri Businessweek, et aastaks 2020 on ligi 40% USA tööjõust vabakutselised. Suur osa neist ei loobu palgatööst, vaid tegeleb ettevõtlusega põhitöö kõrvalt.
    Leida siin oma nišš on Eesti jaoks võtmeküsimus. Pakkuda maailma parimat ettevõtluskeskkonda viisil, kus me ei lähe n-ö varastama teise riigi maksutulu, on Eesti võimalus. See oleks e-residentidele konkreetne lisandväärtus ja suurendaks hüppeliselt nende arvu ehk potentsiaalset Eesti majanduse kliendibaasi. Küll need erasektori tooted ja teenused tekivad ka lõpuks, mis hakkavad seda potentsiaali ära kasutama.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.