Juht, loobu enda ületähtsustamisest

Kuidas saavutada tööelus olukord, kus tulemuseta pingutamist oleks võimalikult vähe? Oma üle 20 aasta pikkuse juhikogemuse jooksul olen näinud igasuguseid töötajaid, aga ka ennast tagasivaates. Ettevõtja/juht läbib oma orgaanilises arengus mitu etappi. Küpsedes väheneb hirm, usaldus enese ja teiste suhtes kasvab. Kaob vajadus ise kõike teada, ise kõik ära teha ning kiusatus teha kõige kohta reegleid.

Olen näinud käitumismustreid, mis edasiviimise asemel pigem pärsivad arengut. Kõige tugevam pärssija on hirm, aga kindlasti ka puuduv usaldus. Mõttelaadi, et kui läheb halvasti, on süüdi töö tegija, ja kui hästi, siis on hea juht. Mati Alaver kommenteeris Andrus Veerpalu võistlusi kunagi just vastupidise loogika järgi – kui läks hästi, oli sportlane tasemel, kui läks halvasti, oli treener ettevalmistust planeerides kuskil teinud vea. Mida oleks juhtidel temalt õppida?

Omaette nähtus on töönarkomaania, mis nagu narkomaania ikka, on raskesti ravitav. Töönarkomaani eksistents sõltubki ainult tööst. Ta võib üle 12 tunni järjest töötada ning teeb tööd ka siis, kui ei viibi töökohal. Ta ei tee vajalikke asju, vaid palju asju. Kui alkohoolik võtab enne und veel viimase lonksu, siis töönarkomaan loeb voodis nutitelefonist töökirju või viimast aruannet. Puhkusele minnes peidab viinapudeli asemel salaja kotti tööpabereid. Töönarkomaan ise usub, et seda kõike on väga vaja ja lähedased lihtsalt ei mõista tema töö olulisust. Kui keegi end kirjeldatust ära tunneb, võtke muutmiseks midagi ette. Minu elus on samuti olnud töönarkomaania perioode, kuid võõrutusravi on osutunud edukaks.

Tunnustus tiivustab

Vähe on inimesi, kes lähevad igal hommikul tööle kannatamatu innuga ja võtavad tööl iga sekundit naudinguga. Tasuta kohvi, puuviljade ja sportimise pakkumine on tore, kuid ei muuda seda tunnet. Kuidas saaks juhi ja töötajana käituda nii, et see viiks edasi, mitte ei jätaks paigale tammuma või ei paneks vähikäigul tagasi astuma? Öeldakse, et vigadest õpitakse, aga inimesel ei õnnestu hästi õppida teiste vigadest. Oma vigadest õppimine viib enamasti edasi, samas enda õnnestumiste märkamine on veel suurem mootor, rääkimata kolleegide tunnustusest, mis tiivustab.

Tööalased kordaminekud on hea stardipositsioon meeldivale ja tulemuslikule tööpäevale – kas mul jäi eile pooleli mingi töö, mis ei taha kuidagi edeneda, või sain palju asju hästi tehtud ja saan jätkata eilse energia pealt? Inimene teeb paremini, kergemalt ja kiiremini asju, mis talle meeldivad. Eduelamust pakkuvad ülesanded ju meeldivad. Pole vaja kogu elu jännata oma nõrkustega, vaid pigem arendada oma tugevusi, see teeb ka rõõmsaks. Kuidas juhina jagada tööülesandeid nii, et iga töötaja saaks teha just seda, mis talle kõige enam meeldib? Kuidas luua positiivset tagasisidet andev, mitte vigu ja eksimusi rõhutav õhkkond?

Terve sisekliima, rõõmus meel ja tunne, et me teeme midagi olulist, on praeguste juhtide võimalus. Usaldus, et inimesed tahavad asju teha hästi, tahavad saavutada ja tahavad vastutada. Vastutus ja vabadus käivad käsikäes. Kuid vastustuse võtab see, kellele antakse vabadus.

Loomulikult mõjutavad tegevust ja tuju ka välised tegurid – kas ma magasin end täna välja või kas akna taga särab päike, kas mu lähedastega on hästi.

Suur pingutus ei taga head tulemust

Teatud asjad saavad väga hästi tehtud pea märkamatult ja mõned asjad lihtsalt ei hakka edenema. Vahel tasub oodata ja lahendus tuleb iseenesest. Heaks tulemuseks ei pea kindlasti higihais üle pea ja hambad ristis pingutama. Kas on olemas tobedamaid küsimusi, kui „kuidas sa selle nii kiiresti valmis said?“, „miks sa nii lühikese ajaga nii hea tulemuse saavutasid?“. Sellised kahtlused näitavad juhi ebakindlust ja tegelikult vasardavad tal peas hoopis teised küsimused: „Kui ta on nii kiire ja andekas, kas ta on minust targem? Kas ta ihaldab minu kohta?“

Tänaseks olen inspiratsiooni usku. Inspiratsioon mõtteis ja tegudes väljendub kõige paremini siis, kui inimese mõttemaailmas ei ole piiravaid uskumusi. Inimesed on oma olemuselt head, loovad ja inspireerivad. Mis kõige olulisem – kui on loodud efektiivne juhtimiskeskkond, muutuvad inimesed intelligentseks, lahkeks, emotsionaalseks, motiveerituks, loominguliseks, loogiliseks, intuitiivseks ja produktiivseks.