Et Eesti oleks edukas, tuleb läbi viia inventuur avaliku sektori otsustajate seas ning pidurid kohtadelt kõrvaldada, leiab digitaalse identiteedi ekspert Sandra Roosna.
- Sandra Roosna Foto: Erakogu
Paljudel praktikutel, sh ettevõtjatel, ideid ju on. Paraku ei pruugi paljud tänased avaliku sektori juhid, kes neist tuld võtma peaksid, olla suutelised mõistma praktikute muresid ja lahendusi, veel vähem neid ellu viia. Selles seisnebki Eesti arengu pidur.
Peaminister Taavi Rõivas võiks tellida kõigi avaliku teenistuse otsustajate seas personaalse juhtimisoskuste auditi. Sihtgrupiks oleks alustuseks kõik kantslerid, asekantslerid, ametite peadirektorid. Eesmärk on välja selgitada, kas juht on saavutajate või pidurite klassist. Tuleks uurida, kas juht teeb oma tööd kirega või mitte. Kas ülesanded, mida ta sai nii-öelda seemnena, kasvatavaid õisi ja vilju? Kas juht tajub enda vastutust kogu Eesti arengu eest? Kas meeskond usaldab teda?
Leitud “pidurid” tuleks välja vahetada ja sihtotsingu teel leida uued tegijad, soovitavalt erasektori kogemusega. Headeks partneriteks inventuuri läbiviimiseks võiksid olla tööandjate keskliit, teenusmajanduse koda ja kaubandus-tööstuskoda, millega on liitunud suur hulk majandusse panustajaid.
Ekspertidena tuleks kaasata eri valdkondade ettevõtjaid, kelle kogemused võimaldavad hinnata juhi kompetentsi, pühendumust ja potentsiaali: kogenud tööandjad oskavad vahet teha keskpärase spetsialisti ja saavutaja vahel. Objektiivse tulemuse tagamiseks tuleb seada kriteeriumiks, et eksperdi ja intervjueeritava vahel puudub varasem (koostöö)suhe.
Ainult suurepärased juhid suudavad hoida organisatsioone arenguteel, arendada majandust ja suurendada inimeste heaolu. Avalikus sektoris leiab küll suurepäraseid juhte, kelle sisemine motivatsioon, võime luua kompetentseid meeskondi ja suutlikkus suuri ideid ellu viia, on imetlusväärne. Paraku neid on liiga vähe. Leiame üles helgemad pead ja kaasame nad riigi arengu nimel tegutsema.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Telia, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
Seotud lood
Poola Keskpank oli kolmandas kvartalis juba teist kvartalit järjest maailma suurim kullaostja ning üldiselt on märgata Ida-Euroopa riikide aktiviseerumist kullaturul, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldatud andmetest.