Enamikul vangidel on võlad
Kuigi enamik vange ei ole karistatud varguste, vaid vägivallakuritegude eest, siis võiksid vangide oskused rahaasjade ajamisel ning oma elu korraldamisel kindlasti olla paremad, kirjutab justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna juhataja Jako Salla.
Probleemi tõsidust näitab see, et Eesti vangidest on võlad 80 protsendil, keskmine võlasumma on 5000 eurot. See tähendab, et palju abi oleks eelkõige sellest, kui paraneksid vangide igapäevaoskused ja elementaarne planeerimisvõime.
Tõsiasi on, et oluliseks taustaprobleemiks on enesekontrolli oskuste puudumine ning hetke ajel käitumine. Sõltuvushäired ning muud psühholoogilised probleemid toovad kaasa selle, et märkimisväärne osa kinnipeetavatest elab ning teeb otsuseid konkreetses hetkes ning neil puudub soov, võime või oskused oma elu perspektiivis näha ja planeerida.
Vanglas saab õppida ja töötada
Eesti vanglates saab omandada põhi- ja gümnaasiumiharidust ning kutseharidust. Samuti korraldavad vanglad riigikeele õpet, et aidata mitte-eestlastel vabanemisjärgselt olla paremini kaasatud Eesti ühiskonda.
Vangistusseaduse järgi on vangid kohustatud töötama. Vanglas on võimalik teha nii oskustööd kui ka majandustöid. Kuna tavaliselt põhjustavad õigusvastast käitumist inimese isiklikud ja sotsiaalsed probleemid, siis olulisel kohal on ka taasühiskonnastamine läbi sotsiaalse rehabilitatsiooni programmide.
Autor: Jako Salla