Sõiduki registreerimise piinad lõppemas?

2013 lõpus alustasid maksu- ja tolliamet (MTA) ning autoregistrikeskus (ARK) ametitevahelise koostöölepingu alusel projekti eesmärgiga pidurdada kallite autode maaletoomisel toimuvaid käibemaksupettusi. Isikule, kes lootis  kasutatud auto ARKis tavapäraselt ühe-kahe päevaga arvele saada, hakati loopima kaikaid kodaratesse ning viidati määrusele, mis andis registreerimistoiminguteks kuni 30 päeva. Ja üllatus, üllatus – ARKiga suhtlema hakanud inimesele helistas või saatis e-kirja hoopis MTA revident, kes nõudis täiendavalt dokumente ja selgitusi.

Ehkki MTA on kohtutelt korduvalt selle eest sugeda saanud, et kontrollitoiminguid tehakse ilma ametlikku kontrolli alustamata, ei vormistanud MTA ametlikku kontrolli üldjuhul ka kõnealuses projektis. Mõnigi kord tegi MTA inimesele suulise või meilitsi ettepaneku käibemaks enne selle tähtaega ära maksta ja lubas, et sellisel juhul saab auto kohe arvele.

Kuna eesti inimene on korralik ja seaduskuulekas, jooksidki paljud kahe ameti vahel amokki. Tagantjärele võib tõdeda, et auto registreerimise pidurdamine oli nagu nohu, mis ravimisel möödub seitsme päevaga, aga ravimata jätmisel möödub nädalaga. Vahet pole, kui aktiivselt kaasa võimelda, 30 päeva pärast võeti auto ikka arvele. Kohesele sihile viis aga käibemaksu ettemaksmine, millist nõudmist riigikohus taunis.

Paljud autod jäid ostmata-müümata

Paraku viis olukord, kus ühe automüüja autod võeti regulaarselt „pidurdamismenetlusse“, teise omad aga mitte, mitmete automüüjate turult väljatõrjumisele, sest kliendid hääletasid jalgadega ja paljud autod jäid lihtsalt ostmata-müümata. Küllap oligi turu korrastamine, kas jutumärkides või ilma, üks MTA eesmärke, iseasi, kui legitiimne selline eesmärk ja abinõu koos vaadates paistab.

MTAle omaselt keerati vint üle ja esialgne õilis plaan mõningad tõsised petturid vahele võtta muutus õudusunenäoks tuhandetele, kes pidid kiire ja mugava registreerimismenetluse asemel raiskama sadu tuhandeid tunde aega ja jõudu tuuleveskitega võitlemisel. Muu hulgas jäi ametnikel kahe silma vahele asjaolu, et mainitud ministri määrus puudutas vaid ARK tööd, mitte MTA tegevust ehk – algusest peale oli enam kui küsitav, kas kahe ameti koostöös registritoimingute pidurdamisel on mingi õiguslik alus.

Kuivõrd ametlikel andmetel kontrolliti ainuüksi 2013 lõpus ja 2014 alguses üle 2000 sõiduki, hilisema aja kohta avalikke andmeid ei leidnud, on alust rehkenduseks, et kiusatud on sõiduki registreerimisega kaasneva kontrolliga enam kui kümmet tuhandet isikut. Vabandan ette, kui siinkohal numbriga eksin, ja ootan huviga MTAlt ning ARKilt ametlikku statistikat.

Kiusamine jätkus pärast ringkonnakohut

Ehkki aprillis 2015 tunnistas ringkonnakohus ametite tegevuse registritoimingute pidurdamisel õigusvastaseks, kaebasid ARK ja MTA otsuse edasi riigikohtusse ja massiline tegevus inimeste kiusamisel ARKis vormistamisel jätkus. Jõuti isegi nii kaugele, et kontrolli ei kukkunud mitte vaid ärimehed ja ärikad, vaid nädalaid pidi oma auto registreerimist ootama ka oma elus esimese auto Saksamaalt toonud pensionieelik.

Revident ei saanud paraku aru, et sellise ühekordse oma tarbeks vana auto toomisega ei saa isegi hüpoteetiliselt käibemaksuriski kaasneda. Advokaadibüroose pöördunud klientidel on tõendeid, et ametniku arvates probleemse autoga kaasneb ARKis mitteavalik märge, mis „reisib autoga kaasa“ ka järgnevate omanikuvahetuste korral.

Kuivõrd riigihalduse küsimused peavad olema avalikud, siis jällegi küsimus ARKle: palun, avalikustage, mitu(kümmend) tuhat mitteavalikku märget olete te registris autodele ladunud, kui paljud neist on kustutatud ja kui paljud elavad oma elu tänaseni, põhjustades auto võimalikule järgmisele omanikule kafkalikke vintsutusi?

Riigikohtu lahendi sisu

25 veebruaril 2016 tegi riigikohus lahendi, millega jäeti valdavas osas jõusse möödunud aasta ringkonnakohtu otsus. Riigikohus taunis jõuliselt registreerimistoimingute pidurdamist ja ebaseaduslikuks ettemaksuks survestamist. Riigikohus nõustus, et kõnealune määrus ei anna alust registreerimise pidurdamiseks ka seoses maksukontrolliga. Asja põhimõttelise lahenduse seisukohast pole oluline, et riigikohtus jäi õigusvastaseks tegutsejaks vaid ARK ja MTA tegevust ARKile kirja tegemisel ebaseaduslikuks ei tunnistatud. Riigikohus märkis, et arvestades registreerimistoimingute tegemisega kaasneva töö mahtu, keerukust ja ajamahukust, on kohtud õigesti leidnud, et sõiduki registreerimisandmete muutmise menetlus on tavapäraselt võimalik läbi viia oluliselt lühema aja jooksul kui 30 päeva.

Kui menetlus on võimalik lõpule viia viivituseta, ei tohi haldusorgan ilma seadusliku aluseta viivitada pelgalt sellepärast, et teine haldusorgan seda taotleb. Maksumenetluse alustamine ja riskihindamise tulemustel ei oleks registriandmete muutmise taotluste lahendamise seisukohalt õiguslikku tähendust ja need ei  annaks seaduse kohaselt maanteeametile alust andmete muutmisest keelduda. Seega ei olnud registritoimingute tegemisega viivitamine põhjendatud ning ringkonnakohus on õigesti tuvastanud maanteeameti registri­toimingute tegemisega viivitamise õigusvastasuse. 

Registriandmete ebaõigsus võib hoolimata asjaolust, et registriandmetel on üksnes informatiivne tähendus, kaudselt kaasa tuua õigustatud isikule ebasoodsaid tagajärgi ning välistada ei saa ka ebaõigete kannete mõju asja kasutamisele või käsutamisele, märkis riigikohus. Sõiduki registreerimisandmete muutmisega viivitamine võib mõju avaldada sõiduki müügitehinguga seotud kohustuste täitmisele. Näiteks võib lepingus sätestatud müügihinna tasumise kohustus olla seatud sõltuvusse registrikande tegemisest.

Kolleegium peab vajalikuks siiski märkida, et kuigi pelgalt teabe kogumine teiselt haldus­organilt ei kahjusta iseseisvalt äriühingu õigusi, võib teabe kogumise legitiimse eesmärgi puudumine tingida teabe kogumise õigusvastasuse. Ilma seadusliku aluseta ei ole registri­toimingutega viivitamise kaudu tehingupoolte varjatud survestamine maksukohustuse ennetäht­aegseks täitmiseks õigusriigi põhimõttega kooskõlas.

Riigikohtu lahendi valguses on huvitav ennustada, kas ametitel jätkub julgust oma viga tunnistada või püütakse leida uus jokk-skeem. Viimasel juhul võiks Helm mõne oma alluva kabinetti veidi ka tuulutada.

Autor esindas käsitletavas kohtumenetluses maksumaksjat (toim).