Euro, valuutaturu vedur

Erakordsed valuuta nõrgestamise otsused on viinud euro intressid märkimisväärselt miinustesse. EKP otsusega antakse sisukas panus euroga seotud riikide majandustele ning püsimisele kaupade/teenuste hinnakonkurentsis eksportturgudel, mis on seotud dollari/naela/jüääniga.

Otsusega suurendatakse pidevat survet pankade laenutegevusele reaalmajandusse. Negatiivsed intressid hoiustele avaldavad pankade põhituludele ehk intressituludele kiiresti ja negatiivset mõju. Ainus tee tulude languse tasakaalustamiseks on laenutegevuse intensiivistamine.

EKP otsusega suurendavad keskpangad aktiivselt osalust ettevõtete võlakirjade turul. Kui keskpangad omandavad võlakirjad, vabastavad investorid raha ning investeerimisel tekib surve uute riskide võtmiseks.

EKP keskpikk eesmärk on saavutada inflatsiooni tase 2%. See on ambtsioonikas eesmärk tingimustes, kus eurotsooni majandus võitleb deflatsiooniga. Eurotsooni majanduse olematu hinnatõusu põhisüüdlane on nafta. Maailmas jätkub võitlus naftatoodete nõudluse ja pakkumise vahel. Kuni naftasaadustele on nõrk nõudlus, jätkub peavalu inflatsiooniga.

Lehmani kriis õpetas, et sündmused ei toimu Eestist eemal. Oleme osa veerevast masinavärgist ja kõigi huvides on, et masin liiguks ja rattad ei tuleks teel ära.

Majandus ja poliitiline keskkond muutub kiiresti. Selle aasta Euroopa võtmeteema on Schengeni süsteemi säilitamine, mis on ka euro alusväärtus – inimeste vaba liikumise kaudu. Kui langeb Schengen, langeb euro usaldusväärsus, ja ma ei mõtle mustemale riskistsenaariumile. 

USA saab uue presidendi, mis tähendab halvimal juhul järgmised 9 kuud „hoia“-staatust majanduses/poliitikas. Uus president asub oma programmi realiseerima 2017. aastal.

Hiina püüab saavutada kõrgeid majanduskasvu eesmärke ning esimesed märgid juba näitavad, et selle eesmärgi poole liikumine tuleb kalli hinnaga.

EKP euro-otsused mõjutavad teiste keskpankade otsuseid maailma põhivaluutade suhtes. Suure tõenäosusega järgnevad lühiajalise viitega rahvuslike valuutade nõrgestavad otsused Rootsi ja Taani krooni puhul.  

Oodatav on küsimus, kas praegune euro intressi tase jääb viimaseks põhjaks. Vastus on: ei jää. 2016. aastal läheb euro veel nõrgemaks ja me näeme veelgi sügavamaid miinuseid.

Pankuritelt kuuleme soovi/valmisolekut laenata ja investeerida, ümbritsev nullintressi-keskkond soodustab võtta julgemalt laenuotsuseid/-riske. Rõhutan, et laenamisel/investeerimisel ei tohi unustada riskide juhtimise põhitõdesid ja mõistlikku konservatiivsust.