Võlausaldaja lööb selja sirgu

Võlausaldajad  on liikunud sõbraliku koostööpartneri seisusest hoopis teise kasti, kus tuleb ise kannaga vastu maad lüüa ja enda eest seista, jäämata lootma varasemast tuttavale koostöövormile. Olgu käsil siis juba ettevõtte pankroti menetlemine või veel lootusrikas saneerimisprotsess.

Võlausaldajate jõulise tegutsemise head näited on Estonian Airi pankrotimenetlus ja Tere piimatööstuse saneerimiskatse. Estonian Airi pankrotipesast oma osa nõudvad lennufirma ekstöötajad ei lase riigi nägu pankrotitoimkonnal endale pähe istuda ja püüavad kõigest väest kohtu kaudu enda esindajat pankrotitoimkonda sisse möllida. Tere võlausaldajad peavad kriisikoosolekuid juba enne, kui kohus on piimatööstuse saneerimiskava kinnitanud.

Saneerimine on Eestis harvaesinev ja sageli halvamaiguline protsess, millele tõmbas üle pika aja tähelepanu Tere saneerimise algatamine kohtus, rääkis hiljaaegu advokaat Urmas Ustav Äripäevas. Veel harvemini on aga saneerimine Eestis edukas, ning sellele on Ustavil hea selgitus.

Paraku on saneerimise eesmärk sageli viia vara kõrge ja kauge kaarega võlausaldajate kontrolli alt välja. Saneerimismenetlus on selleks hea tööriist, mis aitab võita aega ja õigustada juhatuse liikmete tegevust. Ajaks, mil ilma igasuguse sisulise perspektiivita esitatud saneerimisavalduse menetlemine on kohtus läbi vaieldud ning pankrotimenetlus algab, on tihti igasugused tähtajad juba ammu möödas ehk võlausaldajatel pea võimatu kadunud varast osa saada.

Olgu käsil saneerimine või pankrotimenetlus, võlausaldaja peab seisma enda huvide eest ning hoidma kullipilku kuupäevadel ja oma õigustel. Üks ei pea olema teiste ees võrdsem. Elementaarne on Estonian Airi võlausaldajate leppimatus, et lennufirma töötajatele makstaks palk eelisjärjekorras välja, samamoodi väärib kiitmist töötajate leppimatus nende kõrvale jätmisega pankrotitoimkonnast.