Jaga lugu:

Avalikku häbiposti naelutamine on keelatud

Kristiina Kaarna  Foto: Finantsblog Deloitte

Virtuaalse häbiposti vastu saab end kaitsta, kirjutab uue riigihangete seaduse üks autoreid Kristiina Kaarna.

Ikka ja jälle tuleb ette, et teenuseosutajad panevad oma füüsilistest isikutest kliendid avalikult virtuaalsesse häbiposti. Seda isegi juhul, kui võlanõue ise on küsitav: nt on tegemist vaieldava nõudega (mille kindlaks tegemine eeldaks jõustunud kohtuotsust) või vananenud infoga (võlg on aegunud, ära makstud või on selle nõudmisest loobutud või lahenes vaidlus kompromissiga).

Olenemata sellest, kas info maksehäire kohta on sisuliselt õige (st ei ole vaieldav, aegunud ega vananenud), ei tohi seda kõigile kättesaadavalt ja piiranguteta veebis avalikustada. Küll aga lubab seadus teenuseosutajal edastada makseinfot teistele isikutele töötlemiseks. Seda siiski teatud tingimustest ja piirangutest kinni pidades (mh ei tohi edastamine ülemääraselt kahjustada võlgniku õigustatud huve, samuti peab edastaja kontrollima tuvastatud andmete saaja õigustatud huvi andmete töötlemiseks, andmete õigsust ning andmeedastus tuleb registreerida). Makseinfo edastamiseks ei ole vaja võlgniku nõusolekut. Seda tõlgendust on jaatanud riigikohus oma 2011. aasta otsuses.

Ka andmekaitse inspektsioon on 2013. aasta ettekirjutuses leidnud, et võlainfo piiranguteta veebis avalikustamise näol on tegemist isiku avaliku häbistamisega ning stigmatiseerimisega.

Mis puutub nendesse andmetesse, mis ei ole enam aktuaalsed (mida on kunagi seaduslikult avaldatud, kuid mis on nüüdseks vananenud ja eksitavad), näiteks üle kolme aasta tagused müügikuulutused või maksehäireandmed, siis saab neid andmeid avaldanud isikult nõuda andmete eemaldamist, väites, et nende jätkuv avalikustamine kahjustab ülemääraselt puudutatud isiku õigusi. Seda tõlgendust toetab nii Euroopa Kohus kui ka eespool viidatud Eesti kohtupraktika. 

 

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum