Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kelle kantseldada jätame maavarad?

    Marko Pomerants.Foto: Raul Mee

    Maapõuevaldkond peaks jääma keskkonnaministeeriumi hallata, kirjutab keskkonnaminister Marko Pomerants (IRL).

    Kodanikud eeldavad õigustatult riigilt maapõueressursside heaperemehelikku ja perspektiivitundega kasutamist. Kahjuks pole Eestil pikaajalist tervikettekujutust, kuidas, kui palju ja mis eesmärgiga maapõues peituvat ressurssi ühiskonna hüvanguks kasutada.
    Meil on küll arengukavasid ja raamdokumente, kuid need käsitlevad eri maavarasid ja loodusressursse üksiti. Selge ja pikaajalise peremehepoliitika puudumine on viinud meid olukorrani, kus ettevõtjad räägivad ühe valjemal häälel sektori probleemidest ning ootavad võluvitsana toimivaid lahendusi.  Teisalt pole meil selget arusaama, millist keskkonnamõju me ühiskonnana oleme valmis aktsepteerima ja kuidas seda kompenseerida. 
    Jalgratas on juba leiutatud
    80 protsenti maapõue valdkonnaga seotud tegevustest on seotud keskkonna küsimustega ja seeläbi keskkonnaministeeriumi ja haldusalaga.  Keskkonnaministeeriumi tegevust maapõue valdkonnas on tihti nähtud valdkonna arengu piirajana, tuleks aga näha hoopis selle võimaldajana. Selleks, et maavarad üldse kasutusele saaks võtta, tuleb muuta nende maapõuest eemaldamise, kaevandamise ja hilisema töötlemise keskkonnamõjud ühiskonnale vastuvõetavaks. See arusaam kehtib mis tahes laadi keskkonnaluba eeldava keskkonnategevuse korral.
    Valdkonna jagamisel hakkaksime aga taas jalgratast leiutama, sest kõik vajalikud struktuurid ja kompetentsid maavaradega tegelemiseks on keskkonnaministeeriumis ja haldusalas olemas. Selle struktuuri pimesi lõhkuma hakkamine enne, kui paika on saanud pikaajaline maapõuepoliitika, ei ole kuidagi mõistlik. Võib olla saame hoopis tõukeratta, mida allamäge liikudes raske pidurdada ja ülesmäge liikudes pole kusagilt mujalt kui oma sääre seest lisakäiku leida. Mõistlik oleks hoopis olemasolevale kaadervärgile vajaliku poliitilise toetuse, piisava rahastuse ning selgesõnalise eesmärgiga hoog sisse anda.
    Kindlasti on majanduslik ning majandusministeeriumi roll maapõue valdkonnas vajalik ja koostööd tuleb tõhustada, kuid see ei ole ka praegu kuidagi piiratud või takistatud. Head tahet saaks näidata, liikudes esmalt edasi maapõueseaduse eelnõuga, mis näeb ette valdkonna regulatsiooni lihtsustamist ning arvestab maavarade kasutuselevõtul nii keskkonna- kui sotsiaalmajanduslikke aspekte.  
    Põhjusi, miks maapõuevaldkond peaks jääma keskkonnaministeeriumi hallata:
    1) kõik vajalikud struktuurid ja kompetentsid maavaradega tegelemiseks on keskkonnaministeeriumis ja haldusalas olemas ning vajadus täiendavaid pädevusi või ülesandeid juurde tekitada puuduks;
    2) keskkonnaametil on uuringu- ja kaevandamislubade taotluste menetlemise ja andmise struktuur ja kogemus. Samuti saaks edasi toimida vajalik maapõue valdkonda puudutav keskkonnajärelevalve keskkonnainspektsiooni kaudu;
    3) valdkonnaga on tihedalt seotud ka keskkonnaministeeriumi teiste sisuosakondade töö (näiteks põhja- ja pinnavee ning välisõhu kaitse, jäätmetekke vähendamine, looduskaitse jms), mis on oluliseks sisendiks maapõue poliitika kujundamisel ning valdkonna õigusaktide väljatöötamisel. Lisaks sisuspetsialistide tööaja kokkuhoidmisele, võimaldab ühise katuse all valdkonna töö tegemine ka tugi- ja administratiivkulude kokkuhoidu;
    4) riik ajaks üht, mitte kaht maapõueressursside uurimise ja kasutamise poliitikat, mis minimeerib ka topeltregulatsioonide ja vasturääkivate signaalide väljasaatmise ohtu;
    5) valdkonna lõhkumine tekitaks segadust sektori inimeste seas ja võimaldaks asjaosalistel teatavat laveerimist vastandades ühe ministeeriumi seisukohti teisele ning suurendaks bürokraatiat ja asjatut „asja ajamist“, mis tuleneks pidevast positsioonide omavahelise koordineerimise vajadusest;
    6) Eesti riiki esindaks maapõuealastes küsimustes Euroopa Liidu institutsioonides üks minister ja ametkond, kes tegeleb Eesti maapõuesektori ja riiklike huvide kaitsmisega selles valdkonnas. Euroopa Liidu õigusaktidest ja poliitikatest tulenevalt tuleb maapõue valdkonna haldamisel lähtuda eelkõige looduskeskkonnast ja majanduskeskkonna kaalutlused peavad asetuma laiemasse ökoloogilisse tervikpilti.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Streik USA autotööstustes laieneb
USA autotööstuse töölisi ühendava ametiühingu United Auto Workers (UAW) president Shawn Fain teatas reedel, et laiendatakse umbes nädal aega tagasi alanud streiki General Motorsi ja Stellantise tehastes. Tema sõnul on läbirääkimised Fordiga aga olnud edukad, vahendas Yahoo Finance.
USA autotööstuse töölisi ühendava ametiühingu United Auto Workers (UAW) president Shawn Fain teatas reedel, et laiendatakse umbes nädal aega tagasi alanud streiki General Motorsi ja Stellantise tehastes. Tema sõnul on läbirääkimised Fordiga aga olnud edukad, vahendas Yahoo Finance.
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ringmajanduse võimalusi mitte maha magada?
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Eesti sai 300 miljonile taasterahast sammu lähemale
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.