Uus riigihangete seadus säästab miljoneid

Rahandusministeeriumi tehtud tasuvusanalüüsi kohaselt on täielikult e-hangetele üleminekul kulude kokkuhoid märkimisväärne. Paljuski on riik, hankijad ja pakkujad seda tajunud, sest e-hankeid on Eestis juba 80 protsenti kõigist hangetest. Uue seadusega kahanevad aga e-hanke kulud pakkujale ja hankijale veelgi – kokku umbes 6 protsenti. Kokkuhoid täielikul e-hangetele üleminekul ja uue regulatsiooni rakendamisel oleks ligikaudu 12 miljonit eurot. Lisasäästu saab hankija tagada majasisese bürokraatia vähendamise ning targa hankimisega.

Ülikoole aitaks täiendavat säästu saavutada kõige enam teiste ülikoolidega ühishankimine, mida uus seadus rõhutab. Rahvusvaheline praktika kinnitab, et sel kombel on võimalik märkimisväärselt kokku hoida. See kokkuhoid on aga paljuski hankijate enesekorralduslik küsimus. Nii moodustasime riigi tugiteenuste keskuse juurde hankeüksuse, kes pakub riigiasutustele hanketeenust. Ehk oleks õige aeg ülikoolidelgi oma edumeelne samm teha.

Kõrgemad piirmäärad

Hankepiirmäärasid on eelnõus võrreldes kehtiva seadusega tehtud kõrgemaks tõstetud. Täiendav tõstmine võib tulevikus olla võimalik, kuid nende kehtestamine peab olema järkjärguline. Peame lisaks suurhankijate huvidele arvestama ka ettevõtjate huve ja Eesti korruptsiooni tajumise indeksi suhteliselt kõrget määra ning seda, et Eesti on väike riik – suurem osa riigihangetest ongi mahult väiksed.

Ettevõtjate huvi on suunatud sellele, et võimalikult suur osa avalikest – sealhulgas riigilt ülikoolidele eraldatud – vahenditest kasutataks avalikult ja läbipaistvalt ehk nende ostude kohta oleks teave riigihangete registris kõikidele võrdselt ja keskselt kättesaadav. Ei tahaks uskuda, et kellegi huvi oleks minna tagasi aega, mil enam kui 800 hankija valdavat osa hanketeateid või ostusoove võis avaldada hankija veebilehel või lausa kohalikus ajalehes.

Statistika kohaselt jääb näiteks asjade ja teenuste puhul lihthanke piirmäära tõstmisel  10 000 eurolt 20 000 euroni seaduse jõustumisel riigihangete registrisse kandmata ligikaudu 10 protsenti eelnevate aastate keskmisest hangete koguarvust. Sellist piirmäära muutmist peame asjakohaseks, kuna oleme analüüsinud registriandmeid, varasemaid rikkumisi ja vaidlustusi. Pole kahtlustki, et eelnõus piirmääru tõstes näitab seadusandja üles usaldust riigihangete korraldajate hankepraktikale. 

Hankijat usaldatakse

Piirmäärade kehtestamisel on arvestatud ka korruptsiooni ennetamise ja vältimise aspekti. Samuti asjaoluga, et kogunisti 85 protsenti Eestis läbiviidavatest riigihangetest jäävad alla rahvusvahelise piirmäära. Näiteks on lihthankemenetluse reeglid tehtud hankijat usaldavalt võimalikult lihtsaks – tähtajad on lühikesed ja menetlusreeglid paindlikud ehk jäävad suuresti hankija enda kehtestada. Just see ongi väljakutse hankijatele, sealhulgas ülikoolidele ja nende juhtidele – teha selliseid väiksema mahuga hankeid nimele vastavalt ehk lihtsalt. Eelnõu seda kindlasti võimaldab.

Hankijaid usaldavaid märke võib täheldada eelnõus veel. Näiteks on muu hulgas antud ülikoolidele õigus tellida teadus- ja arendustegevuseks vajaminevaid asju kõige erandlikuma menetlusliigi kaudu – väljakuulutamiseta läbirääkimistega – mis tagab, et ostu saab sooritada kiirelt, kuid seda selle hinnaga, et menetlusega on hõlmatud vaid üks pakkuja. Samuti on hankelepingute muutmise paindlikkus kindlasti maiuspalaks hankijatele ja pakkujatele, kuid suuremaks riskikohaks järelevalvele. 

Eelnõule heidetakse ette ka ülemäärast mahukust, kuid see on eelkõige asjaosaliste huvides. Eesti on otsustanud võtta ühe seadusega üle kolm riigihangete direktiivi, kusjuures üks nendest – kontsessiooni direktiiv, on täiesti uus ja  reguleerib siiani Euroopa Liidu tasemel ühtlustamata valdkonda ja sisaldab teistest direktiividest sootuks erinevaid menetluslikke eripärasid. Lisaks 2014. aastal jõustunud uutele direktiividele reguleerib uus riigihangete seadus ka juba varasemalt siseriiklikku õigusse üle võetud kaitse- ja julgeolekuvaldkonna direktiivis ja õiguskaitsemeetmete direktiivis sätestatut. Seega hõlmab eelnõu kokku lausa viie eri direktiivi regulatsiooni.