Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pensioniraha oleks mõistlikum hoida sularahas

    Indrek Neivelt.Foto: Eiko Kink

    Eesti pensionifondide sisse vaadates selgub, et tulevaste pensionäride huve ei kaitse keegi, kirjutab Indrek Neivelt oma blogis.

    Iga kord, kui pensionifondide sisse vaatan, selgub midagi uut ja n-ö huvitavat. Näiteks kui ma eelmisel nädalal Postimehe stuudios käisin, siis uurisin veel fondide erinevaid aspekte. Ja mida ma leidsin?
    Vaatasin, et kõige madalama haldustasuga fondi aastane kulu on pensionikogujale “kõigest” 0,61%. Rõhutan: see on kõige madalam tasu. See ei ole suur fond ja sinna kogub raha veidi üle 10 000 inimese. Selle fondi viimasest investeeringute aruandest selgub, et fond on 32,01% ehk praktiliselt kolmandiku fondist investeerinud kahe panga hoiustele keskmise intressiga 0,07%. Kolmveerand sellest rahast on loomulikult paigutatud oma panka hoiusele. Ehk tegelikult on raha hoiustatud negatiivse intressiga.
    Ma ei ole kohanud veel ühtegi inimest, kes peab mõistlikuks maksta pangale 0,61% selle eest, et see pank sinu raha hoiusele paneb ja 0,07% hoiuse eest maksab. Mõistlikum oleks ju sularaha hoida.
    Kas pangajuhid peavad sellist paigutust õigeks? Miks ajakirjanikud ei küsi seda pangajuhtide ja fondihaldurite käest? Kas Rootsis saaks inimestele sellist fondi pakkuda? 
    Saan hästi aru, et praeguses intresside keskkonnas võib ka 0,15% tootlus hoiuselt olla väga hea tulemus. Ma ei saa aru, et miks peab selle töö eest 0,6–0,7% tasu küsima. Saaks ju mitu korda odavamalt.
    Teine huvitav leid oli samalt pensionikeskus.ee koduleheküljelt link Riigi Teataja koduleheküljele, kus oli dokument “Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määra vähendamise ulatus ja selle arvutamise kord”. Sealt sain teada, et valitsemistasu määra vähendamise arvutamisel võetakse appi logaritm! Nii täpselt on kirjeldatud, kuidas fondihaldurid järgmistel aastatel raha teenivad.
    Kas tulevastele pensionäridele ka midagi jääb, selles ei pruugi kindel olla. Kindel on ainult see, et tulevaste pensionäride huve ei kaitse keegi.
    Kordan veel üle oma varasemad ettepanekud tasude kohta:1. Kord aastas peaks fondihaldur oma raportis selgelt välja näitama, kui palju teenis raha pensioni koguja ja kui palju fondihaldur.2. Fondi haldustasu määramisel peaks eesmärk olema Rootsi tase ehk 0,24% aastas. Kui meie fondid ei suuda sellise tasemega opereerida, siis võiksime kogu pensioniraha anda otse ilma vahendajateta mõnele maailmatasemel fondile juhtida. 100% Eestisse investeerivatel fondidel oleks õigustatud kõrgem haldustasu.3. Fondist väljumistasu peaks olema null.
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Tallinna Vee kasumist haihtus veerand Aastane marginaal kukkus pooleks
Viimases kvartalis kukkus Tallinna Vee puhaskasum veerandi võrra, kuid käivet suutis ettevõte kasvatada. Analüütikud ootasid viimasest kvartalist tükk maad suuremat kasumit.
Viimases kvartalis kukkus Tallinna Vee puhaskasum veerandi võrra, kuid käivet suutis ettevõte kasvatada. Analüütikud ootasid viimasest kvartalist tükk maad suuremat kasumit.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Olulisemad uudised

Kodulaenude intressid on jõudnud 2009. aasta tasemele
Selliseid laenuintresse nagu praegu kodulaenude või ettevõtetel pikaajaliste laenude eest välja tuleb käia, ei ole Eestis nähtud aastakümne ja enama vältel.
Selliseid laenuintresse nagu praegu kodulaenude või ettevõtetel pikaajaliste laenude eest välja tuleb käia, ei ole Eestis nähtud aastakümne ja enama vältel.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.