• OMX Baltic−0,18%300,85
  • OMX Riga−0,44%884,62
  • OMX Tallinn−0,17%2 063,6
  • OMX Vilnius−0,11%1 193,17
  • S&P 500−0,84%5 982,72
  • DOW 30−0,7%42 215,8
  • Nasdaq −0,91%19 521,09
  • FTSE 100−0,05%8 829,35
  • Nikkei 2250,9%38 885,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,13
  • OMX Baltic−0,18%300,85
  • OMX Riga−0,44%884,62
  • OMX Tallinn−0,17%2 063,6
  • OMX Vilnius−0,11%1 193,17
  • S&P 500−0,84%5 982,72
  • DOW 30−0,7%42 215,8
  • Nasdaq −0,91%19 521,09
  • FTSE 100−0,05%8 829,35
  • Nikkei 2250,9%38 885,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,13
  • 19.05.16, 07:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Euroopa läheb vaba turu vastu

Euroopa Komisjoni ettepanek ühtlustada lähetatud töötajate ja sihtkohariigi töötajate töötingimused kaitseb selgelt arenenumate riikide koduturge, kirjutab puitmajaliidu juhatuse esimees ja Mateki juht Sven Mats.
Puitmajaliidu juhatuse esimees ja Mateki juht Sven Mats.
  • Puitmajaliidu juhatuse esimees ja Mateki juht Sven Mats.
  • Foto: Raul Mee
Euroopa Komisjoni soov ühtlustada lähetatud töötajate ja sihtkohariigi töötajate töötingimusi kannab selgelt nooti liikmesriikide siseturgude kaitseks. Idee on oma olemuselt tugevalt vastuolus Euroopa Liidu põhialustega, st tööjõu ja kapitali vaba liikumise põhimõtetega.
Selgelt on tegemist eesmärgiga kaitsta arenenumate riikide koduturgu ning võib eeldada, et nii ametiühingud kui ka sihtturgude valitsusorganisatsioonid püüavad selle nn ühtlustamisega tegelikult tekitada välisettevõtetele uusi tõkendeid turule sisenemiseks ning seal tegutsemiseks.
Konkurentsivõime väheneks märgatavalt

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lähetades Eestist töötajad välisriiki, tuleb meil lisaks palgakuludele tasuda veel päevarahad ja lähetuskulud (transport, kütus, elamiskulud). Sellega seoses oleks Eesti teenusepakkuja kulubaas kohalikega võrreldes oluliselt kõrgem ning sellest lähtuvalt konkurentsivõime tuntavalt madalam.
Puitmajasektori näitel võib tõdeda, et kuigi teenuse osakaal kogu ekspordi mahus on vaid 10–15% lepingu kogumahust, on teenuse osa praegu väga hinnatundlik ning selle hinnatõusuga muutuks Eesti puitmajatootjate kogutoode oluliselt vähematraktiivseks. Ehkki teenuse osa on puitmajade näitel marginaalne, omab see suurt mõju toote müügile ning mõjutaks oluliselt meie praegust ekspordivõimekust ja tõenäoliselt ei lubaks meil kasvada praeguses tempos ega raporteerida seniseid positiivseid ekspordikasvu numbreid.
Autor: Sven Mats

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 29 p 19 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele