• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lobitööd pole vaja korraldada

    Agu RemmelgFoto: Eiko Kink

    Lobitöö võiks olla reguleeritud vaid vähesel määral, nii et oleks selgemini jälgitav ettepanekute tegijad, kirjutab Ragn Sellsi ärijuht Agu Remmelg.

    Lobitööle on tekkinud negatiivne varjund: justkui lepiksid poliitik ja ärimees hämaras nurgataguses omavahel kokku idagi, mis teenib väga väikese ringi inimeste huve, ja seda peaks ilmtingimata takistama. Tegelikult on lobi edasiviiv nähtus.
    On ju loomulik, et eri valdkondade spetsialistid teevad tähelepanekuid ja annavad nõu seaduste tegijatele, kuidas teha nii, et riik ja ettevõtluskeskkond oleks konkurentsivõimelisem ja läbipaistvam. Arusaadavalt ei suuda poliitikud olla kursis kõikide valdkondade trendide, võimaluste ja muutusi vajavate osadega.
    Vabatahtlik eeskuju
    Pole mõtet luua mingeid kohustuslikke lobistide normatiive ja registreeringuid. See tekitab vaid bürokraatiat ning lõpuks näeme ilmselt, kuidas keegi lobistab, et üks või teine ettevõte või organisatsioon ei peaks saama ametlikku lobisti akrediteeringut.
    Hoopis mõistlikum on rajada vabatahtlikkuse alusel töötav süsteem, mis põhineb soovil olla eeskujuks. Ka minister Kristen Michali idee tuua seadusmuudatusettepanekute juures ära ettepaneku tegija on hea mõte. On igati tervitatav, kui iga ettepaneku juures on märge ettepaneku tegija kohta: igaüks näeb, kas ettepaneku tegi erialaliit, mis esindab suure grupi ettevõtjate ja valdkonnaspetsialistide laiapinnalist arvamust, või on selle teinud üksik ettevõte.
    Dialoogi vajadus
    See muudab seadusloome avalikkusele lihtsamini jälgitavaks, tekitab suurema avaliku surve eetiliselt käituda ning mis kõige olulisem – see kujundab tuleviku tegijate hoiakuid ja käitumist. Just see on kõige olulisem. Kui tänased poliitikud ja otsustajad võtavad suuna läbipaistvusele ja näitavad eeskuju, siis muutub ajapikku üldine kultuuristandard.
    Avaliku sektori otsustajate ja ettevõtjate vaheline dialoog on majandust arendavate otsuste tegemiseks hädavajalik. Oluline on arendada ettevõtluskeskkonda, mitte üksikuid ettevõtteid. Oluline on ka avaliku sektori initsiatiiv aruteludeks, soov kuulata ja usaldada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Egle Heinsar: edukas Eesti algab vaesteta ühiskonnast – 220 eurot kuus kõige haavatavamatele
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Euroopa aktsiad on heitlikku nädalat lõpetamas langusega
Euroopa aktsiaturud on lõpetamas heitlikku nädalat napi langusega vaatamata sellele, et päeva alustati enam kui pooleprotsendilise tõusuga. Investorid muretsevad eelkõige koroonaviiruse omikronitüve pärast, vahendab Reuters.
Euroopa aktsiaturud on lõpetamas heitlikku nädalat napi langusega vaatamata sellele, et päeva alustati enam kui pooleprotsendilise tõusuga. Investorid muretsevad eelkõige koroonaviiruse omikronitüve pärast, vahendab Reuters.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Rainer Vakra lahkub Tallinna Soojusest ja asub juhtima keskkonnaametit Rainer Vakra: keskkond on minu elu ja kirg
Tallinna Soojuse juhatajana töötav Rainer Vakra asub uuest aastast tööle keskkonnaameti peadirektorina.
Tallinna Soojuse juhatajana töötav Rainer Vakra asub uuest aastast tööle keskkonnaameti peadirektorina.