Riik ei peaks ettevõtjale hambaid näitama, kui endal on hambad katki, arvab Äripäeva ajakirjanik Kristel Härma.
- Hambad Foto: PantherMedia/Scanpix
Ettevõtlust soosiva Eesti maine firma kiirest registreerimisest kaugemale ei ulatu, sest võib juhtuda, et su ettevõte kaugemale ei jõuagi. Oma elanike hammastest hooliva Eesti maine aga ei taha kuidagi tekkidagi.
Äripäeva reedene kaanelugu jutustas loo kahest oma ala spetsialistist, kes tahtsid pärast Soomes tehtud palgatööd ettevõtjatena endale ja teistele kodumaal tööd pakkuda. Soomest naasvatel peredel pole aga kinnisvara, mille tagatisel laenu saada, ja ainuke lahendus on KredExi käendus. EAS enam alustamiseks raha ei anna, sest toetab vaid kasvuplaane, alustajaid toetama jäetud KredEx aga väikeseid riskantsemaid alustajaid toetada ei taha.
Pange pead kokku
Nii jäi Rakvere linn ilma suuhügienisti kabinetist, samal ajal kui valitsus otsib lahendust eestlaste kehvade hammaste probleemile. Praegu on jõutud 30 euroni aastas ja aeg-ajalt mainitakse ennetustöö olulisust, et hammaste ravile vähem raha kuluks. 30 eurot aastas, millega saad hea õnne korral ühe hamba plommitud, ei lahenda probleemi, kui meil on terve riigi peale vaid käputäis spetsialiste, kes ennetustööd teha oskavad. Ja kui üks neist teotahtelisena kodumaale naaseb, et aidata inimesi mujal kui Tallinnas või Tartus, näitame me talle hambaid.
KredEx teab, et Lääne-Virumaal ei ole suuhügienisti teenusele nõudlust, samal ajal kui minister Jevgeni Ossinovski nuputab, mida nende samade suudega peale hakata. Pange pead kokku ja ärge näidake hambaid eestlastele, kes probleeme ise lahendada tahavad. Sest nüüd on juba piinlik.
Seotud lood
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.