Kristen Michali kahtlane ettevõtmine

Riigiettevõtete juhtimise parandamiseks on käivitatud kaks erisuunalist protsessi. Neist üks püüab riigiettevõtete juhtimise läbipaistvust suurendada, teine hoopis vähendada.

Samal ajal kui osaluspoliitika valge raamat rõhutab vajadust võtta valitsusel eraldi dokumendina vastu seisukoht riigi äriühingutes ja sihtasutustes osalemise põhimõtete sõnastamiseks, valmis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis Kristen Michali eestvedamisel plaan moodustada ligikaudu 1 miljoni euro suuruse aastaeelarve ja kuni kaheksa töötajaga uus valdusettevõte, et koondada sadama-, raudtee- ja lennujaamateenuseid pakkuvad ettevõtted ühte kontserni.

Kaheldav eksperiment

Valitsusele tutvustatud kavas on kirjas, et valdusettevõtte vormis “professionaalse omaniku” loomine võimaldab lahendada kõigis tütarettevõtetes juhtimise probleeme, sealhulgas omaniku nägemuse puudumist.

Riigiettevõtete omanik on Eesti Vabariik ja aktsionäride üldkoosoleku ülesannetes vastava valdkonna minister, kes nimetab ka valdusettevõtte nõukogu. Vastavalt Michali plaanile määrab valdusettevõte omakorda tütarfirmade nõukogu liikmed. Aga just vastava valdkonna minister on see, kellel peaks olema selge visioon sadama-, raudtee- ja lennujaamateenuseid pakkuvate ettevõtete tulevikust. Uue juhtimistasandi loomine ei aita kaasa ei ministri tulevikunägemuse selginemisele ega riigi praeguse osaluspraktika kitsaskohtade leevendamisele.

Kontrolli suurendamine ei aita

Tallinna Sadamas toimunu foonil on mõistetav majandusministri soov tsentraliseerida riigiettevõtete juhtimist ning suurendada nende üle poliitilist kontrolli. Samas, Tallinna Sadamas toimunu põhjus ei olnud ju mitte liiga vähe, vaid pigem liiga palju ja halba poliitilist kontrolli. Kontrolli suurendamine ei aita.

Niisamuti nagu ei aita transporditeenuste valdusettevõtte loomine kuidagi kaasa osaluspoliitika valges raamatus seatud sihile muuta riigiettevõtete nõukogude liikmete valik läbipaistvaks, et oleks tagatud kompetentsed ja otsustusvõimelised nõukogud.