Valitsus lükkab mured järgmistesse aastatesse

Kui mujal on odavam, kolitakse Eestist minema

Raske on turul ka Venemaa-suunalise veomahu vähenemise tõttu niigi raskes seisus veondussektoril. Balti riike ja ülejäänud Euroopat ühendav maanteetransport ei pea omama peakontorit ja autoparki Eestis. Kui kaks olulist maismaaveonduse sisendit (autojuht ja kütus) on Lätis odavamad, võidakse ka autopark Lätti kolida või teenus tellida sealt.

Ettevõtjad tajuvad ka kasvavat salaturgu – kui ühe leibkonna tarvis alkoholi ja kütuse ostmiseks Tallinnast Lätti sõit ära ei tasu, siis tutvusringkonda varustades või edasimüügiks suuremat kogust hankides tasub küll. Vastavate teenusepakkujate kuulutused on avalikult sotsiaalmeedias üleval.

Ettevõtjad ja erialaliidud on prognoosinud kütuseaktsiisi alalaekumise suuruseks 2016. aastal ligi 25–35 miljonit eurot ning alkoholiaktsiisi puhul ligi 15–20 miljonit eurot. Rahandusministeerium ja valitsus on seni tublisti optimistlikumad.

Puudujääk kasvab

Avalikkusele aga ei räägita, et probleem järgmiste aktsiisitõusudega üha kasvab ja kasvab ka eelarvepuudujääk. 2016. aasta laekumise prognoosid võivad tegelikult täituda, kui 2017. aasta järjekordne aktsiisitõus paneb tootjad ja maaletoojad kütust ja alkoholi varuma juba enne detsembrit. Näiteks novembris tarbimisse lubatud aktsiisikaupadelt laekub aktsiis juba tänavu detsembris, aga selle võrra väheneb laekumine järgmisel aastal. Isegi kui 2017. aasta eelarve õnnestub sama trikiga täis saada, on puudujääk 2018. aastal veel suurem. 

Loodame, et valitsus tunneb oma probleemi ära ja parandab vead, kuni veel võimalik.