Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lõputu ravikulu ei vii edasi

    Lõputult ravikulude suurendamise asemel tuleks keskenduda suurele eesmärgile ehk tervemale ja töövõimelisemale inimesele, kirjutab ettevõtja ja Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa.

    Haigekassa 2016. aasta eelarve ülekuluga seoses on tekkinud palju erinevaid reaktsioone ja arvamusi. Käimasolev arutelu näib olevat suunatud peamiselt majandusküsimustele. Kes arvestas valesti, kes kulutas liiga palju, kes kui palju on asutuse alafinantseerimise tõttu oma vahenditest pidanud peale maksma jne. Osalist süüd nähakse ka raviasutuste nn võidurelvastumises.
    Eesti inimese tervise küsimus laiemalt pole aga tõstatunud. Jah, nii palju küll, et on oht teenuste kättesaadavuse halvenemiseks. Lahenduste otsinguil on peamiselt viidatud vajadusele haigekassa eelarve planeerimist korrastada, on viidatud ka olemasoleva süsteemi mitte sobivusele meie maksusüsteemiga ja vajadusele seda muuta. Aga siiski, üks hüpoteetiline küsimus. Kas ravimine teeb inimesed tervemaks? Iga ravijuht on statistikas uus viide inimeste halvenevale tervisele. Selle loogika järgi võimegi jääda lõputult ravikulusid suurendama, aga suurele eesmärgile – terve ja tugev Eesti rahvas - see meid väga palju lähemale ei vii.
    Ennetus
    Oluliselt rohkem on vaja töötada ja tegutseda selle nimel, et inimesed jääksid vähem haigeks. See on kompleksne lähenemine tervislikule elustiilile, mille üks olulisemaid komponente on kehaline aktiivsus. Jah, kuigi palju ennetustegevustega tegeletakse, kuid neil on tervise valdkonnas ebaproportsionaalselt väike osakaal. Ja isegi kui midagi tehakse, siis kõige enam torkavad silma üleskutsed ära tee, ära söö ja ära joo jne. Oma olemuselt ei ole need enamasti valed ja räägitakse õigetest asjadest, kuid leian, et see on säästurežiim, mis liiga kaugele edasi ei vii. Uut hoogu annab juurde üleskutse olema aktiivne, minna, teha, proovida jne. See kõik aitaks muuta tulevikus ka keelamise vajaduse väiksemaks.
    Kui inimese tervis on pelgalt tervishoiusektori sisene küsimus, võib jätkata olemasoleva olukorra menetlemist ja selle üle vaidlemist. Kui aga inimese tervis on riikliku tähtsusega küsimus, siis tervise valdkonna arendamisel peab hakkama rohkem panustama inimeste aktiivsuse suurendamisele. Liikumisharrastuse edendamisel näen siin võtmerolli. Regulaarse kehalise aktiivsuse positiivne mõju on laiaulatuslik. Sellest võidavad kõik ja seda kinnitab ka WHO uuring, mis toob välja, et kehalise aktiivsuse edendamisse panustatud 1 euro toob pikas perspektiivis tagasi 8 eurot.
    Jääme Põhjamaadest maha
    Rahast veelgi mõjusam on inimeste tugevnev tervis ja kasvav tervena elatud aastate arv. Keskmine Eesti mees elab tervena 53 eluaastat. Norra mees enam kui 70 aastat. See vahe on märkimisväärne ja selle põhjuseks ei ole ainult korralduslikud ja finantsilised erinevused haigete ravimisel. Olulist rolli tervelt elatud aastate arvu juures mängib regulaarne kehaline aktiivsus, mille mõõdikute kohaselt oleme Põhjamaadest samuti silmatorkavat palju ehk enam kui paarkümmend protsendipunkti maas.
    Mis oleks, kui päevakorral oleva eelarveküsimuse kõrval vaataks korraks kaugemasse tulevikku, kui seda on see ja järgmine eelarveaasta. Otsiks ja rakendaks ka teisi võimalusi, mis aitaksid inimestel olla tervemad ja tugevamad. Panustame järgmised kümme aastat igal aastal kindla osa raviks mõeldud eelarvetest liikumisharrastuse edendamisse. Uskuge, see on juba piisav, et näha esimesi tulemusi, kus Eesti inimesed on tervemad ja töövõimelisemad. Veelgi kaugemale vaadates on tulemuseks elujõulisem ühiskond läbi kõikide põlvkondade. See on riskivaba investeering meie enda inimestesse.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.