Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus rahvaaktsia

    Kaarel OtsFoto: Andres Haabu

    Tallinna börsi juht Kaarel Ots põhjendab, miks on riigiettevõtete börsiletoomine hea mõte.

    Eesti riik – see on Eesti kodanikud. Eesti riigil on praegu osalus enam kui 30 ettevõttes. Kodanikel võiks olla võimalus omada riigiettevõtteid vahetult: mitte ainult tarbida ettevõtete teenuseid, vaid ka nende edust osa saada. Näiteks kasumi jaotamise ehk dividendide maksmise kaudu.
    Riigiettevõtete (vähemus)osaluste börsile viimisest räägitakse viimastel aastatel aktiivsemalt. See on hea. Olen börsi juhina ja Eesti kodanikuna veendunud, et riigiettevõtete börsile viimine on õige ja vajalik samm. Näen selles efektiivsuse kasvu võimalust, see kiirendab ettevõtete arengut ja parandab nende tulemusi, mis omakorda edendab Eesti elu.
    See teema vajab avalikkuses rohkem argumenteeritud arutelu ja vaidlemist parimate lahenduste otsimisel – miks, millised ettevõtted, millal ja kellele see kõik kasulik on. See teema puudutab samahästi kui iga Eesti kodanikku, kellel on võimalik nende ettevõtete omanikuks saada või keda nende ettevõtete käekäik igapäevaselt puudutab. Mida rohkem on sellesse arutelusse spetsialiste kaasatud, seda parem. Usun, et igas küsimuses ei ole alati vaja ilmtingimata olla kõige targem inimene ruumis – kui keegi on kuskil midagi tarka korda saatnud, siis tasub sellest õppida.
    Raha jääb Eesti majandusse
    Olen märganud, et arutelu riigivõlakirjade üle on sageli takerdunud vaidluseks „Võtame laenu“ – „Me ei oska sellega nagunii midagi tarka teha“. Kindlasti tuleb kasuks avalikult arutleda selle üle, mida riigivõlakirjadega korda saata, kas riigivõlakiri on kallim kui laen (praeguse 0% intressi juures pole see muidugi teema). Ja kui on kallim, siis kas on äkki mingid olulised tegurid, mis seda olukorda tasakaalustavad. Pean silmas seda, et riigivõlakiri on oma mahu ja riskiastme poolest selline instrument, mis pakuks huvi ka rahvusvahelistele institutsionaalsetele investoritele, samuti kohalikele pensionifondidele, kes seeläbi Eestisse majandusse rohkem investeerida saaksid. Tänu riigivõlakirjadele on neil võimalus aktsiaturuga seotud riske neutraliseerida. See raha jääks Eestisse.
    Riigiettevõtete investeeringute rahastamine võlakirjadega kohalikul turul teenib samuti sama eesmärki – pensioni- ja välisfondide raha jääks Eesti majandust arendama. Teatavasti investeeritakse pensionivaradest praegu Eesti majandusse umbes 5%. Rootsis 10 korda rohkem, Poolas veel enam. Meil on veel arenguruumi. Võtmeküsimus nii riigivõlakirjade kui riigiettevõtete börsile viimise juures on ajastuses – veel üks oluline põhjus sel teemal aktiivselt arutleda, kuna aktsiaturud on tipus ja võlakirjad kauplevad 0% või negatiivse tootlusega. Kas see ei tundu soodne aeg?
    Viimasel ajal on tõstatud juhtimiskvaliteedi oluline teema, seda nii riigisektoris kui ka laiemalt. Olemata sel teemal spetsialist, saan vaid eri riikide näidete varal kinnitada, et riigiettevõtete börsile viimine on parandanud nii juhtimist kui tulemuslikkust, sest suurenenud on läbipaistvus ja avalik kontroll. See tähendab selgeid juhtimisotsuseid ja keskendumist vara väärtuse suurendamisele – ettevõtte väärtuse ja dividenditulu kasv – mis toob kasu nii riigiettevõtete omanikele kui ühiskonnale, Eesti riigile ja rahvale.
    Mis sest kasu on ja kellele?
    1. Eesti inimestel tekib võimalus investeerida sääste Eesti arengusse ja tulu teenimise eesmärgil.2. Riik saab emiteeritud aktsiate või võlakirjade eest saadud rahaga läbi viia olulised ja jätkusuutlikud investeeringud infrastruktuuri ja haridusse.3. Tugevdab inimeste ja riigi suhet omanikustaatuse kaudu – rahvas saab panustada oma riigi arengusse ja seeläbi osa riigi edust.4. Parandab riigiettevõtete juhtimiskvaliteeti ja tulemuslikkust.5. Suurendab riigiettevõtete läbipaistvust ja parandab riigivara juhtimise kvaliteeti – väljendub võimaluses igapäevaseid riigiteenuseid soodsamalt ja/või kvaliteetsemalt tarbida.6. Võimaldab pikaajalise kohaliku säästuraha, sh II samba pensionifondide ja eraisikute säästude investeerimist kõrgeima kvaliteediga kodumaisesse varaklassi.7. Riigivõlakirjad defineerivad riskivaba tulumäära, mis on oluline ettevõtete turuväärtuse leidmisel.8. Riik ja kodanikud saavad teada, kui suur on nende ettevõtete turuväärtus.9. Sügavam turg vähendab süsteemseid riske, kuna finantseerimine ja seega ka riskid ei ole kontsentreerunud ainult pankadesse.10. Kapitali efektiivne liikumine ja kättesaadavus suurendab tööhõivet ja innovatsiooni. 
    Peale selle, et Eesti kodanikel tekib võimalus saada osa oma riigi ettevõtete edust ja paraneb riigiettevõtete läbipaistvus ja tulemuslikkus, on võimalik riigiettevõtete börsiletoomisega kaasa aidata ka kohaliku kapitalituru ja majanduskasvu arengule. Targalt tegutsedes võidavad sellest kõik. Tegutsemiseks on vaja paika panna õige suund – seda on kõige parem teha koostöös.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehitajad ootavad tööd, riik … loodetavasti mitte Godot'd
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peep Peterson: Arto Aasal on ühes asjas õigus
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
OPEC+ kärpeplaan peatas korraks nafta hinna languse
Täna hommikul langusse läinud toornafta hind kogus end kui OPEC+ liikmete seast tulid signaalid poolehoiust järjekordsele tootmismahu kärpimisele.
Täna hommikul langusse läinud toornafta hind kogus end kui OPEC+ liikmete seast tulid signaalid poolehoiust järjekordsele tootmismahu kärpimisele.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Telia saab Eestis uue juhi
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Puiduhõnguline kinnisvaraoaas Telliskivis
Kui RE Kinnisvara endale uusi ruume otsima asus, leiti sobivad Telliskivi Kvartalist. Ees ootas lihtne tühi karp ja neli seina, kuid visioon sellest, milline tulevane büroo välja nägema hakkab, oli peas selgelt paigas, kirjutab novembrikuu Sisustaja.
Kui RE Kinnisvara endale uusi ruume otsima asus, leiti sobivad Telliskivi Kvartalist. Ees ootas lihtne tühi karp ja neli seina, kuid visioon sellest, milline tulevane büroo välja nägema hakkab, oli peas selgelt paigas, kirjutab novembrikuu Sisustaja.

Olulisemad lood

Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.