Riik võiks jagada 75% oma vara riski hajutamiseks mitme kinnisvara haldamisega tegeleva firma vahel ära. Näiteks seitsmeprotsendise teenustasuga üürituludest. Kui riigi vara haldamisega tegeleb riigifirma, siis on sellega alati segadus. Erasektor on paindlikum ja paremini motiveeritud.

Riigikontrolli aruanne riigikinnisvara kasutamise kohta on hävitav. Riigi hoonestatud kinnisvara valitsetakse killustatult, kasutamine on ebatõhus ning riigile rahaliselt tarbetult koormav. Lootus teha Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) abil vajalikud hooned korda, ilma et see mõjutaks eelarvetasakaalu ja võlakoormuse näitajaid, läks luhta. Samuti on RKASile üle antud vaid 25% kinnisvarast, kuigi pea kogu vara pidi olema üle antud juba aastaks 2003. Riigi kinnisvara nn remondivõlg on rahandusministeeriumi andmetel ligikaudu 500 miljonit eurot.

Võib-olla on õppust võtta sellest, kuidas toimetati nõukogude armee varaga pärast seda, kui see 1994. aastal kohvrid pakkis. Maha jäid segaste omandisuhetega kinnistud. Vähegi äritegevuseks sobivad objektid läksid kohe igasuguste tegelaste kätte, kuigi nõukogude armee andis endised sõjaväeobjektid justkui Eesti Vabariigile üle. Näiteks vesilennukite angaari omandisuhete üle vaieldi üle kümne aasta.

Osa objekte hakkas haldama erafirma. Firma tegi ettepaneku üürituludest laekuvatest summadest teenustasudena 7% omale saada. Protsendiline suhe tehti eesmärgiga suurendada motivatsiooni võimalikult efektiivselt objektid kasutusele anda. Teenus sisaldas objektide pidevat jälgimist, hooldus- ja remonditööde korraldamist, üürilepingute sõlmimist ning üüriraha korrapärases laekumise kontrollimist. Praegu on 90% neist objektidest tsiviil- või militaarkasutuses, uuendatud ning korras. Head näited on Katariina kai, miinisadam, Paldiski lõunasadam, vesilennukite angaar (meremuuseum) jne.