• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,81%39 662,18
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,69
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,81%39 662,18
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,69
  • 28.10.16, 08:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigivara haldamine erafirmadesse

Tänapäeval on paljudel kinnisvarafirmadel olemas kutsetunnistustega haldajad. Sarnast mudelit võiks kasutada ka riigi vara haldamisel, soovitab Grand Kinnisvara juht Marek Kerna.
Marek Kerna
  • Marek Kerna
  • Foto: Raul Mee
Riik võiks jagada 75% oma vara riski hajutamiseks mitme kinnisvara haldamisega tegeleva firma vahel ära. Näiteks seitsmeprotsendise teenustasuga üürituludest. Kui riigi vara haldamisega tegeleb riigifirma, siis on sellega alati segadus. Erasektor on paindlikum ja paremini motiveeritud.
Riigikontrolli aruanne riigikinnisvara kasutamise kohta on hävitav. Riigi hoonestatud kinnisvara valitsetakse killustatult, kasutamine on ebatõhus ning riigile rahaliselt tarbetult koormav. Lootus teha Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) abil vajalikud hooned korda, ilma et see mõjutaks eelarvetasakaalu ja võlakoormuse näitajaid, läks luhta. Samuti on RKASile üle antud vaid 25% kinnisvarast, kuigi pea kogu vara pidi olema üle antud juba aastaks 2003. Riigi kinnisvara nn remondivõlg on rahandusministeeriumi andmetel ligikaudu 500 miljonit eurot.
Mõeldav eeskuju

Artikkel jätkub pärast reklaami

Võib-olla on õppust võtta sellest, kuidas toimetati nõukogude armee varaga pärast seda, kui see 1994. aastal kohvrid pakkis. Maha jäid segaste omandisuhetega kinnistud. Vähegi äritegevuseks sobivad objektid läksid kohe igasuguste tegelaste kätte, kuigi nõukogude armee andis endised sõjaväeobjektid justkui Eesti Vabariigile üle. Näiteks vesilennukite angaari omandisuhete üle vaieldi üle kümne aasta.
Osa objekte hakkas haldama erafirma. Firma tegi ettepaneku üürituludest laekuvatest summadest teenustasudena 7% omale saada. Protsendiline suhe tehti eesmärgiga suurendada motivatsiooni võimalikult efektiivselt objektid kasutusele anda. Teenus sisaldas objektide pidevat jälgimist, hooldus- ja remonditööde korraldamist, üürilepingute sõlmimist ning üüriraha korrapärases laekumise kontrollimist. Praegu on 90% neist objektidest tsiviil- või militaarkasutuses, uuendatud ning korras. Head näited on Katariina kai, miinisadam, Paldiski lõunasadam, vesilennukite angaar (meremuuseum) jne.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 4 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele