Pooldan veendunult liberaalset majanduskeskkonda ning seetõttu vasakpoolse valitsuse tulekut just pikisilmi ei oota. Maksukoormus kindlasti kasvab ning ebakindlus majanduskeskkonna arengus kasvab samuti. Kasvav riigipoolne vahendite ümberjagamine ei ole kindlasti see, mida Eesti majandus praegu vajab. Pigem tahaks kuulda, kuidas me majandust elavdame ning inimeste sissetulekuid kasvatame. Jutt sellest, et astmeline tulumaks on majandusarengu mootor, kuulub paraku koomika valdkonda. Oma ettevõtte järgmise aasta eelarvet tehes oleme sotsiaalmaksu 0,5%-lise tõusuga juba arvestanud.

Tuleb tõdeda, et kunagine liberaalset maailmavaadet propageerinud Siim Kallase juhitud Reformierakond on viimaste aastatega liikunud pigem vasakule. Pidev riigikapitalismi propageerimine ja elluviimine ei käi kindlasti liberaalse majanduskeskkonna juurde ega ole ka riigile kasulik. Kahjuks just seda on Reformierakonna juhtimisel viimastel aegadel (ka juba Andrus Ansipi ajal) viljeldud. Kunagisest liberaalsest erakonnast on asi praegu kaugel.

Taavi Rõivas peaministrina on kindlasti ebaõnnestunud, kui tema juhitav valitsus sellisel kombel kukkus. Praegu tagasi vaadates tundub, nagu oleks Rõivase tähetund olnud USA talk show’s „The Daily Show“ esinemine, midagi muud märkimisväärset nagu meelde ei tulegi.

Samas ei saa väita, et tema üksinda on valitsuskriisis süüdi. Peeglisse peaksid vaatama ja oma paari viimase aasta väljaütlemised kriitilise pilguga üle lugema mitu Reformierakonna juhtivat poliitikut. Ülbus ja teistesse (nii kolleegidesse kui ka rahvasse üldisemalt) üleolev suhtumine maksab alati kätte. Kui kõik teised parlamendifraktsioonid panevad seljad kokku selleks, et ühe vastu kambakat teha... see on ikka harva esinev üksmeel meie poliitilisel maastikul.

Kahjuks tundub, et uus nn broilerite põlvkond ei ole toonud oodatud värskust riigi juhtimisse.

Autor: Mart Relve