Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kindel tee vaesusse

    Maris Lauri Foto: Raul Mee

    Plaanitav maksumöll on kõike muud kui majanduskasvu toetav – see on kindel tee majanduslangusesse ja vaesuse kasvu, kirjutab praegu veel haridus- ja teadusministri ametis ning endine rahandusminister Maris Lauri (Reformierakond).

    Kui soovime ettevõtete investeerimist ja majanduskasvu ergutada, siis peab pakkuma soodsamaid tingimusi ehk madalamaid makse, väiksemaid kulusid, vahel – kui välispartnerite majanduskasv on hea – piisab ka maksude samal tasemel hoidmisest.
    Kadri Simsoni eksalteeritud jutust ERRi kaamera ees võis aimata, et tulemas on tõeline maksumöll: astmeline tulumaks, ettevõtete tulumaks, omandimaksud, teede läbimise maks, pangalõiv… Lisame kavatsuse keerata tagasi sotsiaalmaksu langetamine, lärm aktsiiside üle … Kui isegi paar neist ideedest ellu viiakse, on mõju majanduskasvule negatiivne, saati kui enamus. Selline maksumöll lihtsalt peletab investorid eemale ja paneb ettevõtjaid mõtlema, kas ikka tasub üldse Eestis toimetada ja kasvada.
    Ei piisa John Keynesi lugemisest ja Paul Krugmani kuulamisest – tuleb lugeda palju teisi teoreetikuid, mõttega, ning siis saab selgeks, et teooriad kehtivad teatud eeldustel ja kindlas keskkonnas.
    Astmeline tulumaks
    Millised need astmed võiksid olla? Põhinedes sotside ja Keskerakonna valimislubadustel, võib oletada, et tõenäoliselt lisatakse alates 1600–2000 euro suurusele tulule uus maksuaste ligikaudu 30% määraga. Mida see tähendab? Kõikide spetsialistide ja kõrgelt kvalifitseeritud tööliste netotulud vähenevad. See puudutab nii IT-spetsialiste, kvalifitseeritud ehitajaid ja tööpingitöölisi kui ka arste, õppejõude. Need on inimesed, kelle tulusid peaks hoopis suurendama, sest neist on ettevõtetel suur puudus. Niisiis astmelise tulumaksuga öeldakse neile: „Teate, te teenite liiga palju.“ Oletan, et nad ei rõõmusta.
    Vastustundlik ettevõte püüab seejärel tõsta brutopalka nii, et netopalk jääks samaks. See tähendab, et ettevõtte tööjõukulud suurenevad, sealjuures ei tohi unustada ka kõrgema brutopalga pealt makstavat suuremat sotsiaalmaksu. Kokkuvõte: selle asemel, et kõrgesti kvalifitseeritud ja Eestile hädavajalike spetsialistide palkamist odavamaks teha, tehakse see hoopis kallimaks. Praktilise poole pealt tähendab tööjõukulude kasv aga ettevõtte konkurentsivõime langust ja halvenevat finantsseisu (vaata uuesti algusest).
    Kui ettevõtted ei kompenseeri spetsialistide netotulu langust, siis läheb langusesse tarbimine ja sellega seotud tootmine. Tuletan „tarkpeadele“ meelde, et suurema tulu teenijad kulutavad suhteliselt enam (nad ka maksavad suhteliselt enam makse). Jae- ja teenuste käibe vähenemine toob kaasa kohalike tootjate toodete müügi vähenemise, kuid suurendab ka tööpuudust, sest väiksem käive ja tootmine tähendab, et ka vähem inimesi on vaja palgata. Müüjad ja teenindajad on suures osas keskmisest väiksema palgaga. Niisiis on astmeline tulumaks „sõbralik“ ka väikesepalgaliste jaoks.
    Ettevõtte tulumaks
    Üldiselt võib jagada ettevõtjad selles küsimuses kaheks (muidugi on ka ilmavaatelisi erinevusi). Need, kellel on kasvamine käsil, on suured ideed või on alles alustanud, pooldavad kehtivat maksuskeemi. Need, kes on oma ettevõttega n-ö valmis, kel pole enam uusi mõtteid ja kellel on soov dividende ulatuslikult välja võtta, eelistavad tulumaksu taaskehtestamist. Nemad on juba oma kasu praegusest maksukorraldusest kätte saanud. Kas on aus toetada küll kunagisi tublisid ettevõtjaid, kuid seda praeguste agarate arvel?
    Eesti ettevõtted elasid majanduskriisi üle palju paremini kui meie Läti ja Leedu naabrid. Küsige pangajuhtidelt, kellel on kõige parem ülevaade ettevõtete finantsseisust, ja nad kinnitavad seda. Põhjus lihtne: kiire kasvu, aga ka kriisi ajal puudus vajadus ja kiusatus kasumit peita ning seetõttu olid ettevõtted finantsiliselt tugevamad ja pidasid kriisile paremini vastu. Tugevam finantsseis võimaldab ettevõtetel vajadusel laenu võtta, investeerida ja kasvada. Püsivat ja tugevat majanduskasvu pole võimalik saavutada, kui ettevõtted ei investeeri.
    Ettevõtte tulumaksu kehtestamine tähendab seda, et ettevõtete finantsseis nõrgeneb ning need, kes sooviksid ja oleksid võimelised kasvama, ei saa seda enam teha, vähemalt mitte nii kiiresti ja ulatuslikult. Igasugused jutud sellest, et teeme riiklikud toetusskeemid, mis aitavad kasvavaid ettevõtteid, osutavad sellele, et pole räägitud nende tõsiste ettevõtjatega, kes tegelikult meie majandust uuendavad ja tuleviku kasvu loovad. Tõsine ettevõtja proovib igal võimalusel vältida riiklikke toetusi ja tulla ise oma asjadega toime, seda nii bürokraatia, isetegemise soovi kui ka sõltumatuse tunde pärast.
    Varamaksud
    Eestis on kasutusel maamaks koos kodualuse maamaksu erisusega. Saan aru, et Kadri Simsoni soov on see erisus kaotada (mis mulle meeldiks), kuid tema soov paistab olevat maksustada lisaks maale ja kinnisvarale (see on varamaksude järgmine tase) kogu vara ehk siis ka hoiused, aktsiad jne ehk säästud. Kas me ikka oleme nii rikkad? Kuidas me nende varade hinna selgeks teeme? Kuidas tagame, et maksustatav finantsvara riigist välja ei voola? Selle kõrval rääkida pensionifondide vara Eestisse suunamisest on kurbkoomiline. Ilmselt peaks pensionifondide maksustamine riigikassasse rohkem tulu tooma? Kas võimalik järgmine rahandusminister on mõelnud, milline on selliste sammude mõju intressimääradele, säästmissoovile, investeeringutele jne?
    Koguneb eelarveauk
    Tulumaksu astendamine ja ettevõtte kasumimaksu kehtestamine toob kaasa tööjõukulude kasvu, ettevõtete finantsseisu halvenemise, investeeringute vähenemise, konkurentsivõime languse ehk siis Eesti majanduskasvu vähenemise. Sotsiaalmaksu tõstmine tõstab tööjõukulusid. Aktsiiside alandamine ja käibemaksuerisuste laiendamine ei ole samuti odavad muudatused.
    Lisades mõtted igasuguste kulutuste suurendamisest, on oodata eelarvepuudujäägi tuntavat kasvu. Kogunev suur auk tuleb millegagi täita, kuid võimalikuks allikaks pakutakse omandimakse. Ka parimal juhul ei ole võimalik sealt koguda summat, mis tekkiva augu kataks. Seega vaadataks tõenäoliselt järgmisena tulumaksude tõstmise poole, sest olen aru saanud, et just sealt on nii sotside kui ka keski arvates võimalik palju tulu saada. Võin kindlalt öelda, et ei ole.
    Jah, muidugi võib võtta ka laenu. Kuid – vaatamata sellele, et Eesti laenukoormus on madal ja hetkel laenu võtmise võimekus kõrge – ei anna ükski tõsiselt võetav laenaja raha kulutusteks, mille puhul on näha, et need kasvavad, aga tulu ei teeni, saati siis juhul, kui nad võivad lisakulusid tekitada.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.