Eestis on küll emapalk, kuid iibeprobleem ei ole lahendatud. Majanduse väljavaated on kidurad, kui me ei saa sündimust tõusma, leiab investor Mikk Talpsepp.
- Mikk Talpsepp Foto: Eiko Kink
Juba kümne aasta pärast on Eestis tööealist elanikkonda ligi 100 000 elaniku võrra vähem. Piisava tähelepanuta on jäänud ka pikaajaline vaade.
Eesti rahvastikupüramiidi järgi saab prognoosida majandusele ja sotsiaalsüsteemile oluliselt raskemat aega, sest sündimus ei ole piisav, et hoida majandus ilma immigratsioonita kasvamas ka kümne aasta pärast. Toetussüsteem sündimuse toetamiseks ei ole küllaldane. Uus ilmakodanik toob Eestile elu jooksul maksutulu praegustes hindades arvestades ligi 400 000 eurot, seega riiklikult tasuks neljakordselt ära ka süsteem, kus uue sünni toetamiseks tehtaks kulu 100 000 eurot.
Hea on valitsus, kes julgeb neid kulutusi suurendada, sest 25 aasta perspektiivis tasuvad need suurelt ära. Samuti annab uue ilmakodaniku saabumine ka tõuke majandusele, sest kohe on vaja rohkem kärusid, turvatoole, riideid jne. Kõik see aga kiirendab raharingluse kiirust ja suurendab majanduskasvu.
Teiseks, lihtne ja madalate maksudega maksusüsteem. Singapur on hea näide, kuidas on võimalik luua äärmiselt jõukas majanduskeskkond ka 7% käibemaksu ja 17% tulumaksumäära juures. Käibemaksu madal määr on oluline, sest soosib rohkemate tehingute tegemist. Rohkem tehinguid tähendab enamasti rohkema väärtuse loomist.
Kolmandaks, regulatsioonide lihtsus. Suurbritannia väljaastumine Euroopa Liidust näitas, et liigne reguleerimine ei ole hea, olgu selleks siis pealesurutud immigratsioonikvoodid või etteantud banaanikuju.
Suurepärane riik on võimalik ehitada juba ainuüksi siis, kui täita nendest kolmest punktist kaks.
Seotud lood
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.