Kadri Simson • 20 detsember 2016

Meie tõmbame majanduse käima

majandus- ja taristuminister Kadri Simson  Foto: Raul Mee

Uus valitsus ei ole varjanud, et meie suureks eesmärgiks on majanduse taaskäivitamine, kirjutab keskerakondlasest majandus- ja taristuminister Kadri Simson.

Alustame Eestist. Lõppevat aastat võeti ajakirjanduses ja mõneti ka poliitilistes ringkondades justkui valimistevahelist aastat, mil on huvitav jälgida maailmas toimuvat, kuid kodumaiselt oli tulemas järjekordne tiksumine, mille ainsaks vahepalaks pidi saama presidendi ametisse määramine. Just nimelt määramine, sest eeldati, et tänaseks vahetunud valitsus lepib tulevase riigipea osas taas tagatubades kokku ning nende valitud isiku ametisse määramine osutub vaid formaalsuseks.

Poliitrevolutsioon 

Nagu teame, ei läinud presidendivalimised aga oodatud rada pidi. Reformierakonna suutmatus enda kahe (kolme?) kandidaadi vahel valikut langetada lükkas presidendivalimised kaosesse, mis tipnes valimiste mitmes voorus läbikukkumisega. Presidendivalimiste segadusest sündis aga midagi väga positiivset ja edasiviivat. Selleks, et Eesti ei jääks ilma väärika riigipeata, olid parlamendiparteid sunnitud ühiselt tegutsema, senised huvid ühiste eesmärkide nimel maha jätma ja koopereeruma. Olen veendunud, et Kersti Kaljulaidi valimisest, kes minu hinnangul on väga hea president Eesti Vabariigile, sai alguse uus ja parem poliitiline kultuur.

Presidendivalimistele järgnenud perioodi ning toimunud poliitrevolutsiooni ei oleks osanud aga ka kõige parem hiromant ette näha. Muutused Keskerakonnas tõid kiirelt kaasa kaua oodatud vahetuse ka valitsuse tasandil, avades seega ukse täiesti uuele poliitikale Eesti Vabariigis. Keskerakonna valitsusse tõusmine annab võimaluse heita kõrvale seni valitsenud dogmad, mis hoidsid Eestit justkui pantvangis ning alustada puhtalt lehelt.

Rohkem raha kätte

Ei ole mingi saladus, et Eesti majandus on pikalt olnud seisakus. Hiljuti avaldatud kolmanda kvartali majandusnäitajaid võis küll pidada julgustavaks, kuid tegemist pole kaugeltki parima tulemusega, milleks Eesti võimeline on. Uus valitsus näeb, et majanduse elavdamist tuleb alustada üksikisiku tasandil. Seetõttu oleme läbi viimas suurt maksureformi, mille tulemusena jäetakse madalamat ning keskmist palka teenivatele inimestele rohkem raha kätte. See läheb omakorda tagasi ringlusesse, elavdades meie majandust.

Olen kuulnud kriitikuid ütlemas, et selle maksureformiga soodustatakse madalama palgaga töökohtade teket, kuid tuleb siiski vaadata fakte. Uus maksusüsteem annab täiendavat tulu kõigile, kes teenivad alla 1758 euro suurust kuupalka – selliseid inimesi on ligikaudu 86% Eesti töötajaskonnast. Maksumuudatus mõjutab väga suurt osa Eesti inimestest.

Uue valitsuse esialgsest tegevuskavast leiab mitmeid muudatusi, mis aitavad kaasa majanduse elavnemisele – sellistena saab nimetada majutusasutuste planeeritud maksutõusu tühistamise, plaan pakkuda erisoodustusi alustavatelt ettevõtetele või ka otsus jätta ära 2018. aastaks planeeritud täiendava diisliaktsiisi tõusu ning muuta maakonnasisesed bussiliinid tasust vabaks, soodustades sellega inimeste tööl käimise võimalusi.

Valmis võtma laenu

Uus valitsus deklareerinud, et suuremate infrastruktuuri ja elamumajandusprojektide tegemiseks on riik valmis lähiaastatel võtma laenu. Tegemist on suure paradigma muutusega. Ma olen veendunud, et laenuraha toel teostatavad suured infrastruktuuri projektid aitavad majandust elavdada.

Hea näide on siinkohal valitsuse koostöö pealinnaga, millest võib saada üks Eesti majanduse mootoreid. Viimastel aastatel pole riigi ja Tallinna vahel erilist sünergiat olnud, kuid uus valitsus on asunud seda muutma. Esimese ühise projektina kavatseme ellu viia linnahalli renoveerimise ja ümberehitamise, muutes selle kaasaegseks konverentsiturismikeskuseks. Tegemist on seni rakendamata haruga, mis saab taas aidata kaasa Eesti majanduse elavdamisele.

Kui minult küsitakse, kellel või millel on Eesti majandusele 2016. aasta lõpul ning uue aasta alguses suurim mõju, siis pean selleks Eesti uut valitsust. Dogmadest loobumine ning julgus kalduda sisse tallatud radadest kõrvale ongi see, mis annab meile vähemalt võimaluse majandus taas kasvama panna.

Eesmärk on majanduse taaskäivitamine

Uus valitsus ei ole varjanud, et meie suureks eesmärgiks on majanduse taaskäivitamine. Statistikaameti avaldatud kolmanda kvartali majandusnäitajad on julgustavad, kuid oleme kindlasti võimelised selgelt enamaks. Sellele aitavad kaasa valitsuse edasised sammud, mis adresseerivad otseselt täna majandust pidurdavate sektorite raske seisu leevendamisele, parandades seeläbi kogu majandust. Vabariigi valitsusel tuleb langetada suuri otsuseid eesotsas täiendavate finantseerimisotsustega, mis kaasnevad laenuvahendite kaasamisega.

Teiseks edu aluseks saab pidada ettevõtjaid, kelle heaolu eest tuleb meil seista. Eestis on tuhandeid innovaatilisi ettevõtjaid, kes väärivad riigi tuge. Uus valitsus on valmis pakkuma teatud sektorites opereerivatele ettevõtjatele maksuerisusi ning see idee kehtib ka alustavate firmade puhul. Ettevõtjal peab säilima vabadus innuga toimetada ning olen seisukohal, et neid koormav bürokraatia peab lähitulevikus vähenema. Laseme ettevõtjatel oma tööle keskenduda.

Poliitilises plaanis saavad huvitavad olema sügisel saabuvad kohalikud valimised ning jälgin huviga ka seda, kuidas Reformierakond nende jaoks uues olukorras esmakordselt hakkama saab. Pean siinkohal silmas nii erakonna esimehe valimisi, kus neil on esmakordselt mitu kandidaati, ja võimekust saada hakkama riigikogu opositsioonis.

Hetkel kuum