Euroopa Liit on eeskuju
Noorte tööhõivega tegeleb järjepidevalt kogu Euroopa Liit. Eestiski kavandatava noorte tugisüsteemi loomisel piisab, kui vaadata otsa Maltale, Rootsile, Saksamaale või Horvaatiale. Saksamaa on tuntud oma „ühe-ukse-süsteemi“ poolest, mis tähendab, et kõik vajalikud ametkonnad (nt tööhõiveamet, töökeskus, hariduskeskus, kommunaalamet) on ühes kohas ja nii ei pea noor eri asutuste vahel seiklema, et oma murele lahendust leida. Selline korraldus on avaldanud positiivset mõju: langenud on noorte tööpuudus ning suurenenud nende noorte hulk, kes on hõivatud praktika või õppetööga.
NEET-noortega tegelemist on oma raportites soovitanud ka OECD. Nende sõnul on ennetavate meetmete kasutamine ja õigeaegne abi pakkumine kriitilise tähtsusega ning see on kõige tõhusam vahend pikaajalise töötuse ennetamisel. Kui e-riigi mainega Eestil on olemas võimekus, et leida üles potentsiaalsed abivajajad, kelleni seniste tegevuste kaudu pole jõutud, siis oleks väga kahju, kui me seda võimalust ei kasutaks.
Riskinoored tuleb leida
Noorte tugisüsteemi väljatöötamisel ja tutvustamisel Eestis on kohalikud omavalitsused näidanud üles suurt huvi, süsteemi peetakse oluliseks abivahendiks, mis aitaks hõlpsamini noori üles leida ning nendega kontakteeruda. Noored sageli ei teagi, et ka nende jaoks on olemas sobivaid võimalusi. Teisalt aitaks loodav süsteem igale noorele läheneda individuaalselt ja arvestada tema eripäradega. Hoolimata NEET-olukorda sattumise põhjustest on oluline riskinoored leida ning teha kindlaks, millised on just selle noore olukorda arvestades kõige õigemad lahendused. Muuhulgas tuleb ka noorte emade puhul juba varakult tähelepanu pöörata sellele, kuidas ta saaks lapse kõrvalt oma õpinguid jätkata ja omandada eriala, mis tulevikus aitaks eemaldada takistusi tööturule sisenemisel. Loodetavasti lisandub siinkohal tööturule sisenemist soodustavaid tegevusi, sh koolitusi, praktikavõimalused, nõustamist või psühholoogilist abi.
Äripäeva sõnastatud „kaine ja turuliberaalse mõtlemise kohaselt“ pole NEET-olukorda sattunud noorte ripakilejätmine kellelegi kasulik – ei potentsiaali raiskavatele noortele ega ka ühiskonnale või majandusele.