Ossinovski ajab õiget asja

NEET-noorte ehk nende noorte, kes ei õpi ega tööta (inglise keeles not in education, employment, or training) sildistamine abituks ei aita kaasa probleemile lahendamisele, vaid süvendab vastumeelsust ja tahtmatust pakutavat abi vastu võtta. Liigne abitus ei saa tekkida, kui noorele ei ole vajalikku abi isegi pakutud. Riigil vajalikud vahendid ja IT-võimekus noori aidata.

Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal tööturult, õpingutest ning koolitustest eemal hinnanguliselt 29 200 15–29aastast noort ehk 12,5% vastavast vanuserühmast. Alles jääb 165 300, kellest tööl oli 81 100, töötuid 9300 ning mitteaktiivseid 74 900. Päris kõnekas arv. Eurofondi arvestuse järgi ulatub NEET-noorte tööturul mitteosalemisest põhjustatud aastane kulu üle 100 miljardi euro, mis on ligikaudu 1,1% Euroopa Liidu riikide sisemajanduse kogutoodangust. Eestis jääb igal aastal saamata 238 miljonit eurot, mis moodustab 1,5 protsenti SKTst.

(Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja lükkas need arvud ümber ja väitis, et päriselt probleemseid noori on tegelikult umbes tuhat, loe lähemalt siit - toim. Autor tunnistab 20.02 tagantjärele, et arvud olid ebatäpsed, õige lause kõlab autor uues sõnastuses nii: Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal tööturult, ōpingutest ning koolitustest eemal hinnanguliselt 29 200 15-29 aastast noort ehk 12,5% vastavast vanuserühmast. Nendest ligi kolmandik olid töötud ja kaks kolmandikku mitteaktiivsed (ei soovi töötada vōi ei ole selleks vōimelised).

Noorte tööhõivega tegeleb järjepidevalt kogu Euroopa Liit. Eestiski kavandatava noorte tugisüsteemi loomisel piisab, kui vaadata otsa Maltale, Rootsile, Saksamaale või Horvaatiale. Saksamaa on tuntud oma „ühe-ukse-süsteemi“ poolest, mis tähendab, et kõik vajalikud ametkonnad (nt tööhõiveamet, töökeskus, hariduskeskus, kommunaalamet) on ühes kohas ja nii ei pea noor eri asutuste vahel seiklema, et oma murele lahendust leida. Selline korraldus on avaldanud  positiivset mõju: langenud on noorte tööpuudus ning suurenenud nende noorte hulk, kes on hõivatud praktika või õppetööga.

NEET-noortega tegelemist on oma raportites soovitanud ka OECD. Nende sõnul on ennetavate meetmete kasutamine ja õigeaegne abi pakkumine kriitilise tähtsusega ning see on kõige tõhusam vahend pikaajalise töötuse ennetamisel. Kui e-riigi mainega Eestil on olemas võimekus, et leida üles potentsiaalsed abivajajad, kelleni seniste tegevuste kaudu pole jõutud, siis oleks väga kahju, kui me seda võimalust ei kasutaks.

Noorte tugisüsteemi väljatöötamisel ja tutvustamisel Eestis on kohalikud omavalitsused näidanud üles suurt huvi, süsteemi peetakse oluliseks abivahendiks, mis aitaks hõlpsamini noori üles leida ning nendega kontakteeruda. Noored sageli ei teagi, et ka nende jaoks on olemas sobivaid võimalusi. Teisalt aitaks loodav süsteem igale noorele läheneda individuaalselt ja arvestada tema eripäradega. Hoolimata NEET-olukorda sattumise põhjustest on oluline riskinoored leida ning teha kindlaks, millised on just selle noore olukorda arvestades kõige õigemad lahendused. Muuhulgas tuleb ka noorte emade puhul juba varakult tähelepanu pöörata sellele, kuidas ta saaks lapse kõrvalt oma õpinguid jätkata ja omandada eriala, mis tulevikus aitaks eemaldada takistusi tööturule sisenemisel. Loodetavasti lisandub siinkohal tööturule sisenemist soodustavaid tegevusi, sh koolitusi, praktikavõimalused, nõustamist või psühholoogilist abi.

Äripäeva sõnastatud „kaine ja turuliberaalse mõtlemise kohaselt“ pole NEET-olukorda sattunud noorte ripakilejätmine kellelegi kasulik – ei potentsiaali raiskavatele noortele ega ka ühiskonnale või majandusele.