Kohtutäitur ettevõtjaks!? Nalja teete?

On tänuväärne, et Eestis leidub inimesi, kes julgevad ja peavad oluliseks arutleda täitemenetluse jätkusuutlikkuse üle.

Kohtutäitureid ei tee murelikuks teenistuse vähenemine, vaid riigi passiivne kaasamõtlemine protsessis, mis on hädavajalik Eestis usutava tsiviilkäibe tagamiseks ehk täitemenetluses. Täitemenetlus ei ole aga kaugeltki ainult kohtutäiturite, vaid eelkõige riiklik mure. Seetõttu peaks mõtlema pigem kohustuse maksmapanemise ennetamisele.

Täitemenetluses on tsiivilasjades täitmisele suunatud lahendite arv vähenenud viimase 7 aasta jooksul 50%.  Mida see tähendab? Seda, et riigi otsus tuua täitemenetlus tervikuna riigi alt erakätesse (2001. aastal), on end õigustanud. Inimesed, kes otseselt või kaudselt täitemenetlusega kokku puutuvad, on muutunud distsiplineeritumaks, arvestavamaks, läbirääkimisvõimelisemaks, probleeme vältivamaks. Ja see on hea.

Eestis on 36 eri liiki täitedokumente. Seega täiturid ei puutu kokku üksnes kohtulahendite täitmisega. Mistõttu täitemenetluse üksiksätete muutmine puudutab otseselt väga paljusid eluvaldkondi ning see ei ole vaid horisontaalne kohus-võlgnik-sissenõudja suhe.

Kohtutäituri institutsioon on loodud selleks, et õiguskindlatest allikates pärinevaid dokumente täita ja teha seda nii, et ei rikutaks seadust. Iga kord ei õnnestu täitemenetluses nõuet täielikult rahuldada. On juhtumeid, kus täitmist üldse ei toimu, sest puuduvad vahendid, võimalused vmt. Paraku saab kohtutäitur töötada ainult nende instrumentidega, mida riik seadusega võimaldab.

Eestis on keskmine nõuete täitmise protsent olnud tõusev alates reformimisest 2001. aastal. Esimese kuue kuuga suudetakse täita ca 30% nõuetest. Isegi MTA nõudeid, mida on asutus ise täitnud, suudetakse tagasi tuua 16% ulatuses. Kohast, kus täikammiga on üle käinud, on see väga hea tulemus. Teisest aastast on üldine täitmise protsent keskmiselt 50%, viiendal aastal tõuseb üle 60%. Vaadates neid numbreid ei saa aru, kust levib jutt Eesti kohtutäiturite suutmatusest täita lahendeid?

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda (KPK) on hea seisnud kohtutäituri ameti ja pankrotihalduri kutse jätkusuutlikkuse eest. Oleme teinud justiitsministeeriumile ettepanekuid täitemenetluse efektiivistamiseks ning kavatseme sellel suunal jätkata. 

On oldud ühte meelt justiitsministeeriumiga tasude vähendamise teemal. Kuid seda tähelepanelikkusega ning üleskutse meetodil „tuhat korda mõõda, üks kord lõika“. 01.01.2017 vähendati kohtutäiturite tasusid, analüüsimata, milliseid tagajärgi see endaga toob. Ja see on murettekitav.

KPK on jätkuvalt seisukohal, et terve tasustamise põhimõte tuleb ümber vaadata ning restruktureerida. Säärane juhis on riigile edastatud mitu korda ning esimest korda tegi seda riigikohus juba 2009. aastal.

Eelnõus, millele juhtis tähelepanu Ülar Maapalu 20.03.2017 Äripäevas, oli tõepoolest täitmise efektiivistamise ja inkassoturu korrastamise eesmärgil kehtestatud võimalus inkassoteenusega tegelemiseks. Kuid ka palju muud, nagu arestivaba miinimumi lahti sidumine miinimumpalgast, fakti tuvastamine, riigivara müük, arvelduskonto nähtavus jne.

Kohtutäitur ei ole olnud alates 2001. aastast, ega ole ka tulevikus, ettevõtja. Kohtutäituri ülesanne on täitedokumente täita, nagu artikli autor loo alguses täpselt ka märkis, kuid on eksitusse juhatatud loo keskosas, väites, et eesmärk on majanduslik kasu. Nii see ei ole.

Kui ettevõtjale pakub riik kiiret asjaajamist, toetab arengut nii siseriiklikult kui ka väljas jpm ning ootab kuulekat maksulaekumist, siis kohtutäiturile pakub riik seadusega võimuvolitust isikute vaba tahte vastaselt nõude rahuldamiseks ning ootab vastukaaluks 2/3 võrra suuremat maksu laekumist teenitud tulult, ausust, väärikat käitumist ka töövälisel ajal jne.

Seega ei ole kohtutäitur ja ettevõtja võrdse massiga õiguste- kohustuste kaalul.

Ettevõtja võib valida tegevusala. Kohtutäitur mitte.Ettevõtja võib valida tasu teenuse või kauba eest. Kohtutäitur on tasu seaduses sätestatud.Ettevõtja võib valida koostööpartnereid. Kohtutäitur mitte.Ettevõtja lähtub tegevuses ajas ja olukorras muutuvast moraalist ja eetikast. Täituril on seadusest tulenev ja muutumatu ametivanne.Ettevõtja optimeerib makse. Kohtutäitur tasub 60% teenitust maksudeks.Kohtutäituriks saab valida isiku, kes on Euroopa Liidu kodanik. Omab kõrgemat juriidilist haridust. Ei ole varem kriminaalkorras karistatud. On aus ja kõlbeline. Tegutsenud vähemalt aasta kohtutäituri abina, vandeadvokaadina, kohtunikuna, notarina või pankrotihaldurina.Kui kohtutäitur muutub osaühinguks, siis mis saab täitemenetluse objektiivsusega või  saladuse hoidmise kohustusega?Kohtutäiturite ühine tegutsemine ei ole kevadine uudis. Ka praegu saab kohtutäitur ühineda teise kohtutäituriga ning moodustada ühise büroo. Ja seda on tehtud. Pensionile minek või elukutse valik ei saa ausat järeltasu tuua, sest oma toimikuid müüa vabal turul, nagu mõnd muud tavakaupa, võimalik ei ole. Seda põhjusel et täitemenetlust võib pidada üksnes kohtutäitur ja mitte keegi teine.