Võidujooks töötaja pärast
Töötajale võib pakkuda märksa enamat, kui seadus nõuab, kirjutab sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialist Laura Viilup.
Töö ja pereelu konflikt on Eesti elanike hulgas üsna levinud. Tuntakse, et töö ja pereelu tõttu jääb vähe aega iseenda jaoks ning töö tõttu jääb ka sageli vähe aega perekonna jaoks. Kui töötaja tajub oma tööd pereelu liigselt häiriva faktorina, siis see on arvestatav ohutegur, mille negatiivseid tagajärgi tunnevad ka tööandjad.
Selle probleemiga kokku puutuvad töötajad pühenduvad organisatsioonile märksa vähem ega ole oma tööga rahul. Kanada teadlaste sõnul saab nende töötajate puhul ära märkida ka tunduvalt kõrgemat tööstressi, sageli töölt puudumist, rohkemat ravimite tarvitamist ja valitsevat käegalöömise meeleolu. Uuringutest selgus ka, et need töötajad, kelle töö ja pereelu konflikt on suurem, kogevad tunduvalt sagedamini depressiooni, läbipõlemist ja puuduvad töölt ka põhjuseta, viibivad rohkem arsti juures ning on üldiselt nõrgema tervisega.
Töö ja pereelu ühildamist saab ka töökohal teadlikult soodustada ning pakkuda töötajale enamat, kui seadus nõuab. Positiivse mõjuna on välja toodud töötajate madalamat stressitaset, haiguspäevade arvu vähenemist, töötajate ja nende perede elukvaliteedi ning töötajate lojaalsuse ja produktiivsuse tõusu. Tööandja jaoks on oluline töötajate kasvanud rahulolu, mis vähendab tööjõu liikumist. See omakorda säästab tööandja kulutusi töötajate värbamisel ning väljaõpetamisel.
Eriti nähtav on töö ja pereelu ühitamise positiivne mõju neile tööandjatele, kes vajavad spetsiifiliste oskustega tööjõudu. Uuringute kohaselt on peresõbralikud tööandjad üldjuhul konkurentsivõimelisemad. Peresõbralikkus on järjest olulisem argument töökoha valikul ja annab märku tööandja väärtustest, mis on tugevasti töötajate huvidega seotud.