Ettevaatust ärikeeluga

Ärikeeld riivab vabadust

Hiljuti jõudis avalikkuse ette justiitsministeeriumi kavatsus süstemaatilist maksejõuetust piirata, täpsema seaduse väljatöötamiskavatsusega plaanitakse välja tulla sügisel.

Ärikeeld on isiku põhiõiguste, eelkõige ettevõtlusvabaduse riive ja sellel peab olema mõjuv eesmärk. Riigikohtu praktikast järeldub, et ärikeelu põhiliseks eesmärgiks on võlausaldajate kaitse.

Ärikeelu kohaldamise eelduseks on kohaldamise aluse olemasolu. Näiteks annab pankrotiseaduse järgi ärikeelu kohaldamise aluse isiku süüdimõistmine pankroti- või täitemenetlusalases kuriteos, maksukuriteos või raamatupidamise kohustuse rikkumises.

Petmise korral omal kohal

Samasugust kohaldamise aluste sätestamist vajab ka justiitsministeeriumi plaanitav täiendav ärikeeld juriidilise isiku juhatuse liikmele olukorras, kus juriidilise isiku pankrotimenetlus on jäänud välja kuulutamata raugemise tõttu. Ärikeeld on õigustatud, kui juhatuse liige on käitunud ebaausalt: tegutsenud võlausaldajate huvide vastaselt või põhjustanud tahtlikult äriühingu maksejõuetuse.

Seetõttu tuleb olukorras, kus pankrotiavalduse menetlus on lõpetatud raugemise tõttu, seaduses selgelt sätestada ärikeelu kohaldamise alused, et vältida heauskse ja äriliselt ebaõnnestunud võlgniku ettevõtlusvabaduse piiramist, võlgniku stigmatiseerimist ühiskonna silmis ning negatiivse keskkonna loomist, mis takistab võlgniku fresh start’i.