Ettevaatust ärikeeluga

Asutatud äriühingutest 50% ei tegutse üle viie aasta, pankrottide osa äriühingute tegevuse lõppemises on umbes 15% ning sellest umbes 4–6% moodustavad pahausksed pankrotid.

Eestis saab võlgnikust juriidilise isiku juhatuse liikmele kehtestada ärikeelu alates 1996. aastast. Sätte lisamise tingis praktikas korduvalt kerkinud probleem – pankrotistunud juriidilise isiku juhid jätkavad kohe uutes äriühingutes juhtidena. Seletuskirjas märgiti, et parandus on suunatud nn pankrotimeistrite vastu.

Asjaolu, et pankrotimeistreid jagub siiamaani, kinnitab fakt, et Eestis on äriregistri andmetel 592 kehtivat äri- ja ettevõtluskeeldu.

Hiljuti jõudis avalikkuse ette justiitsministeeriumi kavatsus süstemaatilist maksejõuetust piirata, täpsema seaduse väljatöötamiskavatsusega plaanitakse välja tulla sügisel.

Ärikeeld on isiku põhiõiguste, eelkõige ettevõtlusvabaduse riive ja sellel peab olema mõjuv eesmärk. Riigikohtu praktikast järeldub, et ärikeelu põhiliseks eesmärgiks on võlausaldajate kaitse.

Ärikeelu kohaldamise eelduseks on kohaldamise aluse olemasolu. Näiteks annab pankrotiseaduse järgi ärikeelu kohaldamise aluse isiku süüdimõistmine pankroti- või täitemenetlusalases kuriteos, maksukuriteos või raamatupidamise kohustuse rikkumises.

Samasugust kohaldamise aluste sätestamist vajab ka justiitsministeeriumi plaanitav täiendav ärikeeld juriidilise isiku juhatuse liikmele olukorras, kus juriidilise isiku pankrotimenetlus on jäänud välja kuulutamata raugemise tõttu. Ärikeeld on õigustatud, kui juhatuse liige on käitunud ebaausalt: tegutsenud võlausaldajate huvide vastaselt või põhjustanud tahtlikult äriühingu maksejõuetuse.

Seetõttu tuleb olukorras, kus pankrotiavalduse menetlus on lõpetatud raugemise tõttu, seaduses selgelt sätestada ärikeelu kohaldamise alused, et vältida heauskse ja äriliselt ebaõnnestunud võlgniku ettevõtlusvabaduse piiramist, võlgniku stigmatiseerimist ühiskonna silmis ning negatiivse keskkonna loomist, mis takistab võlgniku fresh start’i.