Elbe Metsatalu • 14. juuli 2017 kell 5:00

Ettevõtlusõpe – võlu või peavalu?

Elbe Metsatalu  Foto: Erakogu

Kahjuks ei koolitata Eestis siiani majandus- või ettevõtlusõpetajaid, nendib ettevõtlusõpetaja Elbe Metsatalu.

Ettevõtlusõppest on saanud kuum teema, millest on huvitatud kooliõpilased ja mille vajalikkust mõistavad lapsevanemad. Seda peab noore põlvkonna hariduses prioriteediks Eesti ja kogu Euroopa. Kui noored majanduse põhitermineid ei mõista, siis nad jäävad hätta igapäevaelus ega saa ka aru, millest ajakirjandus ja poliitikud räägivad.

Missugune on majandus- ja ettevõtlusõppe tegelik olukord ja kas meie koolid on valmis kasvavat nõudlust rahuldama?

Majandusõpe jõudis üksikutesse Eesti koolidesse juba 90ndate aastate algul Junior Achievement Eesti ja tol ajal TÜ juures tegutsenud noorte majandusteadlaste loodud koolitusfirma Eric kaudu. Mõlemad vahendasid Eestisse Ameerika päritolu õppeprogramme, koolitasid õpetajaid ja adapteerisid õppematerjale üldhariduskoolidele.

Majandust hakkasid õpetama peamiselt geograafia-, ühiskonnaõpetuse ja matemaatikaõpetajad, kes innustusid turumajanduse põhimõtetest. Nad õppisid ise palju ja omandasid uued tegevuspõhised õppemeetodid majanduse toimimise ja ettevõtluse põhitõdede õpetamiseks. Paljuski töötati õhinapõhiselt, ent tol hetkel tundus see igati paslik.

Head õpikud

Alles 20 aastat hiljem kirjutati majandus- ja ettevõtlusõpe üldhariduskoolide riiklikku õppekavasse üldpädevusena ja töötati välja valikainekava gümnaasiumile, et koolidel oleks võimalus seda ainet pakkuda ja õpetajat tasustada. Kahjuks ei koolitata Eestis siiani majandus- või ettevõtlusõpetajaid, sellist eriala ülikoolides pole, isegi mitte võimalust valida ettevõtluspedagoogika ainet näiteks majandustudengitel või pedagoogiks õppijatel. Kas see näitab ülikoolide vähest huvi või rahastuse puudust?

Ometi sõltub õpilaste huvi väga palju sellest, kuidas õpetatakse, õpetaja antud vabadusastmest, seltskonnast, kellega noor koos tegutseb, ning muidugi ka enda ideest ja suhtumisest. Mõne noore jaoks võivad ju ettevõtlustunnid või õpilasfirma tegemine olla tüütu kohustus, kuid eks ettevõtluski võib olla üsna tüütu, eriti alguses, kui raha ei ole. Ja õpilasfirmaga on sama asi. Siiski, suur enamik naudib seda. 

Õnneks jagub ka õppematerjale. Kasutada on lausa kaks head õpikut ja õpetajad ise loovad õppematerjale, jagavad neid koolitustel üksteisega. Internet pakub võimalusi, kuid ei õpetajal ega õpilasel jätku aega seal surfata ja sobivat leida. Sestap on väga vajalik töötada välja uusi tegevuspõhiseid ja interaktiivseid õppematerjale, mänge nii alg- kui põhikoolile, sest juba seal tuleb ettevõtlikkust ja rahatarkust kujundada. Siin saaks riik ja ettevõtjad appi tulla.

Majandus- ja ettevõtlusharidust on Junior Achievement Eesti sihtasutusena suutnud vedada 25 aastat, tegutsedes projektide ja annetuste toel, riik on toetanud vaid majandusolümpiaadi ja õpilasfirmade võistlust.

Õpilastele meeldib

Õpilasfirma programm on muutunud tohutult populaarseks üle Euroopa, kus läbi tegevuse õppimist peetakse parimaks vahendiks õpilaste ettevõtlikkuse arendamisel, noore ettevõtjate põlvkonna ning ühiskonna jaoks iseseisvalt ja hästi toimetulevate liikmete kujundamisel. Sel õppeaastal tegutses Eestis üle 300 õpilasfirma, toodeti kõike leivasupist nutikate biolagundavate prügikastideni. Ikka õppimise ja kogemuse saamise eesmärgil ning veidi riskivabamalt kui pärisfirmad.

Õpilastele meeldib oma firmade tegemine väga, kuigi on tekkinud ka probleeme. Nimelt on õpilastel võimalus luua õpilasfirma praktilise tööna koolis, mis mõnede arvates on lihtsam tee kui uurimuse koostamine. Nemad võivad pettuda, sest ettevõtluses tuleb õppida, tegutseda, riskida ja vastutada pidevalt ja koos kaaslastega ning esialgne tuhin möödub neil, kel pole tõsist huvi ja kaugemaid eesmärke.

Oluline on kaasata vabatahtlikke mentoreid, ettevõtjaid, kes tuleks kooli, võtaks õpilaste juhendamise ja nõustamise osaliselt enda kanda ning muudaks teoreetilised mõisted inimlikumaks, õpilaste tegevuse sihipärasemaks ja põnevamaks. Meil on palju ettevõtjaid, kes on ise kunagi õpilasfirma programmi läbinud ja toetavad õpilasi, korraldavad ettevõttekülastusi, kuid mentoreid võiks jätkuda igasse piirkonda ja kooli.  Mentoriga koostööd teinud õpilasfirmad hindavad kogu protsessi kõrgemalt ja saavutavad kiiremini eduelamuse.

Ettevõtjad, tulge kaasa noorte ideedega ja jagage enda ettevõtluskogemust, ka teie kodukool on rõõmus eduka ja toetava vilistlase panuse eest.

Hetkel kuum