Mis seisab euro kosumise taga?

Suures plaanis on euro ja USA dollari kurss viimase viie aasta vältel ja valuutade intressimäärade vahe liikunud sünkroonis. Sel aastal on teisiti. Aasta algusest on euro tugevnenud umbes 13%, samas kui valuutade intressimäärade vahe on püsinud pea muutumatuna. Dollarites tulu teenivad ettevõtjad peavad nüüd aasta algusega võrreldes leppima eurodesse ümberarvestatuna väiksemate tuludega ning võimaliku nõudluse vähenemisega. Importijad jällegi naudivad tugevat eurot.

Euro tugevnemise katalüsaatoriteks on viimasel ajal olnud peaasjalikult optimismi kasv eurotsooni kasvuväljavaadete osas (millele on kaasa aidanud ka Kreeka kriisi mõjude vähenemine, positiivsed majandusarengud Hispaanias), poliitiliste riskide vähenemine (Macroni valimisvõit ja paremäärmuslaste lüüasaamine sealhulgas) ning ka Euroopa Keskpanga tooni muutus (võimalik poliitilise kursi muutus tulevikus).

 

Suurim euro vedaja on aga positiivne jooksevkonto saldo, mis tagab püsiva loomuliku nõudluse euro järele. Jooksevkonto on püsinud plusspoolel mitu aastat järjest.

Sellele vaatamata on võimalik, et lühiajaliselt omandavad ülekaalu teised tegurid, mis veavad kurssi teises suunas. Oluline tegur on kahtlemata keskpankade rahapoliitika siin- ja sealpool ookeani. Kuigi Euroopa Keskpank (EKP) on seisukohal, et rahapakkumise suurendamine kvantitatiivse lõdvendamise ehk eri varaostuprogrammide kaudu ei ole toonud kaasa euro nõrgemist ega mõjutanud otseselt kapitalivoogusid, möönab keskpank siiski, et negatiivsed intressimäärad võivad olla eurot nõrgendanud ja põhjustanud kapitali väljavoolu.

Euroalast väljapoole tehtavad portfelliinvesteeringud on alates 2014. aastast kasvanud lausa plahvatuslikult – ehk alates sellest hetkest, kui intressimäärad läksid negatiivseks. Euroala residendid on välisvarade ostude ning kapitali paigutamisega väljapoole euroala tõenäoliselt püüdnud vältida negatiivsete intressimäärade mõju. Mõningal määral on sellega püütud hajutada eurot ja eurotsooni puudutavaid riske. Teiselt on näha, et väljaspool euroala olevad investorid on müümas eurovõlakirju ning ostja on olnud peaasjalikult EKP. Kui nüüd toob EKP tooni muutus kaasa investorite meelestatuse muutuse euro varade suhtes, saab see kaasa tuua endaga jällegi positiivse mõju eurole.

Käesoleva aasta euro-dollari kursi liikumise olulisemaks teguriks on hoopis spekulatiivsete investeeringute sentimendi muutus euro varade asjus. Institutsionaalsete investorite spekulatiivset laadi investeeringute suuna muutus sai alguse 2016. aasta lõpus, kui varahaldurid muutusid positiivseks euro varade suhtes. Riskialdiste investorite meelestatus euro suhtes muutus aga olulisel määra suve alguses ning sellega haakub ka euro kursi oluline tugevnemine viimasel ajal dollari suhtes. EKP rahapoliitika normaliseerumine koos positiivse jooksevkonto saldoga on peamised tegurid, et kurss võiks pikemas perspektiivis kasvada 1,3ni.