Tõusulaine algus

11. september 2017, 15:19
Ruta Arumäe
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170911/OPINION/170919952/AR/0/Ruta-Arumäe.jpg

Üllatus oleks pigem see, kui majandus ei kasvaks, kirjutab ettevõtluskõrgkooli Mainor majandusteooria lektor Ruta Arumäe.

Kui eelmisel aastal kurdeti palju vinduva majanduskasvu pärast ning arutleti selle üle, mida peaks tegema selle ergutamiseks või kas on oht koguni ehk majanduslanguseks, siis ma eriti ei muretsenud vinduva majanduskasvu pärast. Ma ei muretsenud selle pärast, sest ma nägin märke, et majandus kannab ise selle eest hoolt, et ennast taas tõusulainele sättida. Seda vaatamata sellele, mida teevad või jätavad tegemata poliitikud.

Ärge saage valesti aru, majanduspoliitikal on ikka tähtis roll majanduskasvus. Aga pigem puudutab see roll pikaajalist trendi. Poliitikute tegevusest sõltub see, kas pärast tõusufaasi lõppemist naaseme punkti juurde, kus me olime enne tõusufaasi algust, või natuke kõrgemale. Või koguni palju kõrgemale. Aga see, et vahepeal majandustsüklid toimivad, toimub juba majanduse sisemiste jõudude najal ise.

Mis ennustab tõusu?

Eelmise aasta teises pooles näitasid majanduse juhtivindikaatorid juba üsna veenvalt, et majandus on oma tõusufaasis, ja osundasid majanduskasvu kiirenemise suunas. Majanduse juhtivindikaatorid on sellised majandusnäitajad, mis näitavad edasist suunda juba vähemalt pool aastat enne majanduskasvu numbri saabumist statistikaametist. Selliseid näitajaid on mitu. Nende hulka kuuluvad näiteks kindlustunde indikaatorid, intressimäärade vahed, väliskeskkonna juhtivindikaatorid ning veel hulk näitajaid. Kui neist andmetest välja sõeluda silutud trend ja tsükkel, siis on võimalik neist suunda lugeda. Nagu juhtivindikaatorid osundasid, hakkaski majanduskasv kiirenema alates eelmise aasta viimasest kvartalist.

Sellal kui majandustsükli indikaatorid näitavad lühiajalist tsüklit ja selle kiirenemist, siis praegusel ajal on oluline roll ka suuremal tsüklil ja selle algusfaasil. Kui väiksemad majandustüsklid toimivad mõne aasta kuni paarikümne aasta mõõtkavas, siis suuremad majandustsüklid toimuvad aastakümnete mõõtkavas. Ning suurema majandustsükli osas oli viimane põhjalik majanduskriis üks suur globaalne madalseis ehk tsükli põhi. Alles nüüd on näha püsivamaid märke, et sellest suure tsükli põhjast toimub globaalselt liikumine taas tõusufaasi suunas. See tähendab, et suure majandustsükli mõistes oleme selle algusfaasis. Selle suurema tsükli sees võib toimida väiksemad tsüklid, ehk siis majanduskasv võib vahepeal kiireneda ja aeglustuda, aga suund on suures pildis ikkagi ülespoole.

Euroopa kasvab

Majanduskasvu kiirenemine ei peaks olema üllatav ka seetõttu, et terve Euroopa kasvab. Euroopas on majanduskasv juba mõnda aega näidanud tendentsi püsivama ja tugevama kasvu suunas. Selle aasta alguses on kasv euroalas kiirenenud juba üle 2%. Teine majandustsükli kasvufaasi tugevnemise märk on inflatsiooni taastumine Euroopas. Keskpankurid Euroopas on alates viimasest kriisist juba mitu aastat palju vaeva näinud, et inflatsiooni taastada, ning nüüd on näha püsivamaid märke, et see on vaikselt taastumas. See on majanduse tõusufaasi märk. Et inflatsioon pole veel täielikult taastunud, vaid on alles sellele teele asunud, siis on see märguanne, et majandus on veel tõusufaasi üsna alguses.

Viimasel ajal on eriti head kasvu näidanud Rootsi, mis on Eesti kasvu jaoks eriti oluline, aga ka Soome. Need on juba reaalsed numbrid ning mitte kuigi üllatavalt, käib Eesti nende kasvu kiirenemisega ühte jalga.

Tõsiselt üllatunud peaks olema siis, kui selle väga toetava väliskeskkonna juures Eesti majandus ei kasvaks, ja siis küsima endalt, mis on meie konkurentsivõimega lahti, et sellistes soodsates oludes kasvada ei suuda. Normaalsetes oludes, kui mujal majandus kasvab, siis peaks Eesti majandus samuti kasvama. Ning tavapäraselt reageerivad nii väikesed ja avatud majandused nagu Eesti oluliselt kiiremini ja rohkem kui enamik teisi riike. Ka seda on viimased kvartaalsed majanduskasvu numbrid tõestanud. See omadus omakorda kätkeb muuseas ka ohtu kiireks ülereageerimiseks majanduses.

Rahapoliitika paisutab purjeid

Lisaks toetavale väliskeskkonnale on endiselt alles väga toetav rahapoliitiline keskkond.

Isegi pangad Eestis on veidi leebunud oma laenupoliitikas. Tõsi küll, pankade hoiakutes on endiselt üsna tugevalt tunda kriisijärelmi hõngu ja suurt ettevaatlikkust, et mitte korrata eelmise majanduse tõusufaasi vigu. Seetõttu on laenukasv olnud väga tagasihoidlik ning iseloomulik pigem majandustsükli tõusufaasi algusele. Rahapoliitika paneb aga pangad olukorda, kus neil on mõistlik pigem ikkagi otsida kohti, kuhu laenu anda. Kiirenenud majanduskasv annab neile selleks omakorda julgust juurde.

Rahapoliitilise keskkonna tugi hakkab mõne aja pärast küll ilmselt vähenema, kuna majandustsükli tõusufaasis on seda üha vähem toeks vaja. Praegu on aga aeg, kus on palju positiivseid tegureid korraga koos ning kasvuks igati viljakas pinnas. Loomulikult jäävad alati ka allapoole liikumise riskid, nagu näiteks poliitiline risk, mis on samuti praegu üks globaalne trend. Kuidas või kas need riskid realiseeruma hakkavad, on juba keerulisem prognoosida.

 

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. September 2017, 15:24
Otsi:

Ava täpsem otsing