Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Seadus laseb väikeaktsionäre pilada

    Kristjan HänniFoto: Andres Haabu

    Seadus, mis lubab kunagised väikeaktsionärid ettevõttest välja sundinud Telial vilistada kohtumääruse peale, tuleb selgemaks kirjutada, leiavad Soraineni partner Reimo Hammerberg ja Kawe Kapitali juht Kristjan Hänni (pildil).

    Eestis on ikka leidunud ettevõtteid, kes ei arva, et kohtuotsused on täitmiseks. Huvitaval kombel leiame nende seast ka Telia Company, 1900 töötajaga telekomituru liidri, mille teise kvartali kasum ületas 22 miljonit eurot ja mille missioon on panustada ühiskonna arengusse, et Eesti oleks parem paik nii elamiseks kui töötamiseks. Oma kunagiste osanikega vaieldes aga kasutab Telia toorelt seadusesse jäänud auke ja mitmetimõistetavusi, et mitte maksta endistele väikeaktsionäridele juba kord kohtu poolt määratud hüvitist ja viivist ootamise eest.
    Eelmise aasta novembris saavutas Sorainen Telia ehk endise Eesti Telekomi väikeaktsionäride nimel võidu, kui Harju maakohus otsustas, et kõik väikeaktsionärid peavad saama 64 senti lisahüvitist iga sunniviisiliselt ülevõetud aktsia kohta.
    Telia argumendid
    Telia aga ei mõtlegi vaidlust lõppenuks lugeda ja summat koos viivistega aktsionäridele kanda. Ta toob kolm peamist vastuargumenti. Esiteks väidab Telia, et kohus mitte ei mõistnud määrusega hüvitist välja, vaid tegi ainult kindlaks väljamaksmisele kuuluva summa. Seega polevat määrus täitedokument ning hüvitise saamiseks peavad kõik õigusenõudjad ikkagi ükshaaval Teliale nõuded esitama.
    Teiseks väidab Telia, et vaatamata seitsmeaastasele ooteajale saavad väikeaktsionärid viivist vaid kolme aasta eest. Õiguslikke põhjendusi ei esitata, miks on hüvitis vaid osaline.
    Kolmandaks väidab Telia, et seitse aastat tagasi kohtu poolt määratud esindaja, Soraineni advokaatide esindusõigus lõppes hüvitise kindlaksmääramisega. Sellega ütleb telekomiettevõte, et kõik edaspidine – ka raha tegelik laekumine – on juba tema ja iga üksiku väikeaktsionäri vaheline asi.
    Telia on esitanud kunagistele aktsiaomanikele kavala nõudmise: kui tahad hüvitist saada, tee isiklikult uus avaldus. Nõudmise kavalus seisneb selles, et telekomiettevõtte huvides on väikeaktsionäride ühisrinne taas lõhki lüüa. Siis on enam kui 1500 aktsionäri ühise mõjujõu ja esindatuse asemel jälle rida taaveteid, kes ilmselt ei nõuaks igaüks üksikult maksmata viiviseid ja aktsionäride õigusabikulusid.
    Väljamõistetud summa ise ei mõjutaks oluliselt telekomihiiu majandustulemusi (isegi koos viiviste ja menetluskuludega): väikeaktsionäridele määratud 951 835 eurot ei moodusta firma viimasest kvartalikasumist kahekümnendikkugi.
    Seadus ei tööta
    See kõik tähendab, et tsiviilkohtumenetluse seadustik lihtsalt ei toimi. Lisahüvitis on küll kohtus kindlaks määratud, aga sisse seda nõuda ei saa. Pärast seitse aastat kestnud kohtuvaidlust pole väikeaktsionäridel dokumenti, millega saaks Teliat sundida raha välja maksma. 
    Niisamuti ei täida oma eesmärki ühise esinduse regulatsioon. Ühised esindajad kohus küll määras, aga nüüd, seitse aastat hiljem, vaidleme selle üle, kas see kehtib ka raha sisse nõudmisel.
    Kui asi nii edasi läheb, oleks igal väikeaktsionäril olnud iroonilisel kombel otstarbekam esitada hiidettevõtte vastu eraldi hagiavaldus. Sunnib ju Telia Company neid pärast seitsmeaastast menetlust ikkagi hüvitise kättesaamiseks eraldi nõudeid esitama. Seadus on puudulik ega täida oma eesmärki, sest see küll annab õiguse ühises menetluses õiglast hüvitist nõuda, kuid ei taga kohtulahendi täitmist.
    Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tuleb täpsustada kolme asja. Esiteks peab selgelt sätestama, et kohtumäärus on ka täitedokument. Teiseks peab kohtu poolt määratud ühiste esindajate esindusõigus säilima selgesõnaliselt ka täiendava hüvitise sissenõudmisel. Kolmandaks peaks seaduses reguleerima ka ühiste esindajate tasustamist.
    Vaidlus Telia ja tema endiste väikeaktsionäride vahel on esimene kord Eestis, kus kohus määras ühest ettevõttest välja puksitud osanikele ühise esindusõiguse. Selle vaidluse lõpp näitab, kas selline ühine esindus meie riigis toimib või ongi väikeaktsionärid vaidlustes suurettevõtetega kaitsetusse seisu põlistatud.
    Soraineni partnerid Reimo Hammerberg ja Carri Ginter määrati kohtu poolt väikeaktsionäre esindama seitse aastat tagasi. Telia on vaidlustanud ja keeldunud maksmast ka Soraineni õigusabitasusid, mille kohus on Telialt välja mõistnud.
     
    Autor: Reimo Hammerberg ja Kristjan Hänni
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tõnu Mertsina: ettevõtete kasvuväljavaade halveneb
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kristiina Saal: viis soovitust, kuidas leida meeskonda õiged inimesed
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
HSBC teenib oma Kanada äri müügist üle viie miljardi dollari erakorralist tulu
HSBC pank teatas täna, et müüb oma Kanada äritegevuse Royal Bank of Canadale 13,5 miljardi dollari ehk 10 miljardi dollari eest, mis annab võimaluse oluliseks ühekordseks dividendiväljamakseks, vahendab Reuters.
HSBC pank teatas täna, et müüb oma Kanada äritegevuse Royal Bank of Canadale 13,5 miljardi dollari ehk 10 miljardi dollari eest, mis annab võimaluse oluliseks ühekordseks dividendiväljamakseks, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kas ennetada tööstressi või tegeleda tagajärgedega?
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Raadiohommikus: gaasi haalamisest ja koroonatestide lõppemisest
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.

Olulisemad lood

Tallinkist läinud finantsjuht: oli sobilik hetk edasi liikuda
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.