Kasusaajatega läheb keeruliseks

Äsja vastuvõetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus kohustab ettevõtteid alates järgmisest aastast avalikustama äriregistris oma tegelikest kasusaajatest omanike andmed. Ettevõtete omanikering muutub läbipaistvamaks ning rahapesu- ja korruptsioonivastane võitlus saab rammu juurde. Või kas ikka saab?

Kuna paljude ettevõtete puhul on tegelik kasusaaja ühtlasi ka äriühingu juhatuses, siis kohustuse täitmine neile suuri raskusi ei valmista. Keerulisemaks läheb asi aga näiteks siis, kui ettevõtte omanike seas on välisriikide kodanikke või kui ettevõtte omanikering koosneb otsapidi välismaale ulatuvatest ettevõtetest, mille taga olevaid füüsilisi isikuid on ilma asjaosaliste koostööta juba palju raskem kindlaks teha.

Omanikeringi kuuluvatel isikutel, osanikel või aktsionäridel ei pruugi olla huvi anda juhatusele detailset infot ettevõtte tegelike kasusaajate kohta. Olgu põhjuseks mis tahes, sellise pahatahtlikkuse ja vastutöötamise eest pole äriühing või juhatuse liige kuidagi kaitstud. Samuti pole juhatusel selles olukorras võimalust omanikeringi survestada tegeliku kasusaaja andmete avalikustamiseks. Kirjade järgi vastutavad andmete esitamata jätmise eest küll nii äriühingu liikmed, osanikud kui aktsionärid, kuid antud olukorras võib see kergesti tähendada, et keegi ei vastuta. Halvemal juhul vastutab juhatuse liige, kelle pingutused tegeliku kasusaaja isiku tuvastamiseks ei kandnud vilja.