• Jaga lugu:

    Rail Balticu tasuvusuuring ei ole pühakiri

    Karli Lambot.Foto: Eiko Kink

    Suurte projektide tasuvusuuringud on kindlasti vajalikud, kuid neisse ei tohiks suhtuda kriitikavabalt ning alaväärsustundega, kirjutab ACE Logisticsi nõukogu esimees Karli Lambot.

    Oleme ise tugevasti kritiseerinud Rail Balticu viimast tasuvusanalüüsi, milles on meie hinnangul sisendandmetega manipuleeritud ja loobutud tasuvusanalüüside ühest peamisest nõudest – alternatiivprojektide võrdlemisest. Euroopas tehtud tasuvusuuringutel on aga teisigi, üldisemaid probleeme.
    Euroopa Liidus otsustatakse alates 2000. aastast liikmesriikide suuremad investeeringutoetused projektide tasuvusanalüüside (Cost-Benefit-Analyse, CBA) tulemuste põhjal. See väga mõistlik praktika on võetud üle USA-st, kuid Euroopas on tasuvusanalüüside kvaliteet küllalt lühikese kasutusaja jooksul pälvinud üksjagu kriitikat.
    Kvaliteetselt tehtud tasuvusanalüüs on vaieldamatult hea instrument hindamaks, kas projekti tulud on kuludest piisaval määral suuremad. Siit saab aga alguse ka üks suuremaid probleeme. Nimelt ei pöörata tasuvusanalüüsides üldjuhul mingit tähelepanu majandusliku ebavõrdsuse vähendamisele. Lihtsustamiseks paneme majandusliku ja regionaalse ebavõrdsuse vahele võrdusmärgi. Näiteks ei ole meie oludes isegi väga hästi tehtud tasuvusanalüüsi jaoks vahet, kuidas projekti tulude pool jaotub – kas tulud kuuluvad tallinlastele või mittetallinlastele.
    Tellijale sobiv tulemus
    Teine, just Euroopa Liidule iseloomulik tasuvusuuringute metoodika fundamentaalne probleem on selles, projektide raha kulutatamise mõistlikkust ei hinda ükski sõltumatu osapool. Tšehhi teadlane Eliška Vejchodska on analüüsinud, et kuna tasuvusuuringuid tellivad reeglina projektide läbiviijad ise, siis tekib tellija ja uuringu teostaja vahel tavaline kliendisuhe. Tellija on huvitatud niisugusest tulemusest, mis õigustab projekti ja mille abil saab Euroopa Komisjonist toetusraha küsida. Töö tegija huvides on omakorda vajalike tulemustega tasuvusuuring lõpuks lauale panna, sest siis on klient rahul ja töö eest saadav tasu suurim.
    Töö teostajal on erinevaid võimalusi soovitud tulemuseni jõudmiseks. Tavapärane on tuleviku tulude ja kulude suuruse subjektiivne määratlemine ning valiku tegemine, millised kulud ja tulud on olulised ja millised vähemolulised.
    Näiteks meie kohalikul Rail Balticul puuduvad tasuvusanalüüsi kohaselt seetõttu igasugused ehitus- ja käitusaegsed keskkonnakulud, sest sobiva lõpptulemuse saamise nimel otsustas uuringu läbiviija EY, et niisugused kulud ei ole lihtsalt olulised. Kokkuvõtteks leiab Vejchodsk?, et praeguste tasuvusuuringute praktika tõttu võetakse Euroopa Liidus liiga sagedasti ette kahjulikke taristuprojekte.
    Raha poliitvankri ette
    Analüütik Dalibor Rohac läheb selle aasta 10. augusti Financial Timesis avaldatud artiklis veel kaugemale. Rohac leiab, et eeskätt Kesk- ja Ida-Euroopas on levinud praktika, mille kohaselt poliitikud kasutavad nii riigieelarvelisi kui ka Euroopa Liidu toetusi liiga tihti selleks, et mobiliseerida valijaskonda tegema valimispäeval “õigeid” valikuid. Mida siis selle vältimiseks teha? Vastus on suuresti Junckeri plaanis, mille praegune Euroopa Komisjoni juht pakkus välja 2014. aastal.
    Junckeri plaani kohaselt tuleb Euroopa Liidu osade toetuste jagamine allutada sõltumatule järelevalvele, mida peaks teostama Euroopa Investeerimispank. Panga ülesanne on hinnata toetust soovivaid projekte, nende tasuvusuuringid ja hiljem teostada järelevalvet raha kasutamise mõistlikkuse üle.
    Rohac leiab, et poolel teel ei tohi pidama jääda ning sõltumatu järelevalve alla tuleb saada ka ka kõik ülejäänud toetused. Uskumatul kombel seni erapooletu järelevalve praktika Euroopa Liidus puudus ja tulemuseks on rida üledimensioneeritud ja majanduslikult ebamõistlikke kiirteid ja raudteid.
    Vanaviisi edasi ei saa
    Rohac ütleb oma artikli lõpetuseks, et taristuinvesteeringute üle järelevalve sisse seadmine ei kaota automaatselt Ida- ja Kesk-Euroopa poliitikute populistlikke ja majanduslikult ebamõistlikke otsuseid, kuid praegune teguviis on halvim, millega Euroopa Komisjon saab jätkata.Samal teemal, seniste investeeringute ebaefektiivsuse riskist rääkis septembrikuisel Eesti visiidil ka Euroopa Kontrollikoja president Klaus-Heiner Lehne. Lehne kinnitas, et kui varem jälgis Kontrollikoda üksnes toetuste kasutamise seaduspärasust, siis nüüd jälgivad nad ka investeeringute otstarbekust. Ta tõi näiteid lennujaamadest ja sadamatest, mille investeeringutoetused on katkestatud.
    Retooriliselt võib muidugi küsida, miks peaks korralik eurobürokraat loobuma miljardiliste rahavoogude suunamisest, kui vastutus on nii meeldivalt hägune.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Portaalides käib kinnisvara soodusmüük. "Agressiivne hinnatõus on möödas." Müüjate turust on saamas ostjate turg.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Hüvasti Hiina, tere India! Apple kolib uue iPhone tootmist Indiasse
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Taani: Nord Stream 2 gaasitoru lekib ohtlikult
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Raadiohommikus: Kas kallis energia röövib teatrite ja majutusasutuste kliendid?
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.