- OMX Baltic−0,25%317,18
- OMX Riga0,87%964,43
- OMX Tallinn−0,04%2 198,87
- OMX Vilnius0,38%1 504,1
- S&P 5000,00%7 764,64
- DOW 30−0,36%51 863,69
- Nasdaq 0,45%27 244,28
- FTSE 100−0,29%10 708,33
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,45
- OMX Baltic−0,25%317,18
- OMX Riga0,87%964,43
- OMX Tallinn−0,04%2 198,87
- OMX Vilnius0,38%1 504,1
- S&P 5000,00%7 764,64
- DOW 30−0,36%51 863,69
- Nasdaq 0,45%27 244,28
- FTSE 100−0,29%10 708,33
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Taastuvenergia mitmekordistamise valem
Taastuvenergia areneb järjest kiiremini mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas ning meil on kohustus olla selle arengu esirinnas, kirjutab Enefit Green’i juht Aavo Kärmas.
Taastuvenergia on kindlasti kõige kiiremini arenev ja kasvav energeetika valdkond. Rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) andmetel lisandus aastatel 2010–2016 maailmas keskmiselt 243 gigavatti (GW) elektritootmisvõimsusi aastas, neist 128 GW ehk 53% põhines taastuvatel energiaallikatel. Perioodiks 2017–2040 prognoosib IEA aga aastas lisanduma 229 GW elektritootmisvõimsusi, millest 160 GW ehk 70% põhineb taastuvatel energiaallikatel. IEA hinnangul toodetakse 2040. aastal 40% elektrist taastuvatest allikatest.
Globaalselt tasandilt natuke kodule lähemale tulles näeme, et Euroopa Liidus põhinevad 80% uutest elektritootmisvõimsustest taastuvatel energiaallikatel. Kui praegu on kõige suurema osakaaluga taastuvenergia allikas Euroopas hüdroenergia, siis prognooside kohaselt võtab 2030ndatel aastatel selle koha endale tuuleenergia.
Ka meie oleme võtnud suuna alternatiivsetest ja taastuvatest allikatest elektritootmise kasvatamisele – strateegia kohaselt toodab Eesti Energia aastal 2021 40% elektrist alternatiivsetest ja taastuvatest allikatest.
Tuuleenergeetika puhul kehtib üldiselt põhimõte „mida suurem, seda parem“. Umbes 30 aastat tagasi paigaldatud maismaatuulikud olid keskmiselt 0,1megavatise (MW) võimsusega. Täna on suurimate maismaatuulikute võimsus 7,5 MW ehk võimsus on kasvanud 75 korda.
Päikesel suur potentsiaal
Kõige tormilisemalt on viimasel ajal arenenud päikeseenergia tootmine ning sellele energiatootmise viisile prognoositakse kõige suuremat kasvu ka edaspidi. Solar Power Europe andmetel ületas 2016. aastal maailmas lisandunud päikeseelektri tootmisvõimsus esmakordselt lisandunud tuuleelektri tootmisvõimsusi.
Päikeseenergias on suunanäitajaks Aasia, eeskätt Hiina. Kui 2016. aastal paigaldati üle maailma 76,6 GW päikesepaneele, siis ligi pool sellest toimus Hiinas. Võrdluseks, Euroopa Liidus paigaldati 2016. aastal vaid 6,7 GW uusi päikeseenergia tootmise võimsusi.
Mitmed Euroopa riigid on teada andnud, et soovivad oksjonitel saada turule täiendavaid taastuvenergia võimsusi. Kavatseme ka Eestis ülemaailmsete suundumustega kaasa minna. Me ei piira ennast Eesti riigipiiriga, energiaturud on regionaalsed.
Näiteks Soome on teatanud, et soovib oksjonitel osta täiendavad 2 TWh taastuvenergiat, mis tähendab 600 MW paigaldatud uut tuuleenergia võimsust. Leedu plaani järgi oleks vastav number 300 MW. Võrdluseks, Eestis on paigaldatud kokku 310 MW elektrituulikuid. Poola aga soovib täna olemasolevale 199 MW päikesepaneelidele lisada 1000 MW. Tootjate leidmiseks korraldab riik oksjonid.
Kasvuvõimalusi jagub seega rohkelt.
Seotud lood
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Kohtumaja fuajees lahvatas pikk sõnasõda
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Podcastid
Enimloetud
1
2
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
3
- PRO
Suur uusarenduste ülevaade
4
Ühtne Venemaa saab riigiduumas absoluutse enamuse
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele