• Jaga lugu:

    Välistudeng – parim välistööjõud

    Marion Pajumets

    Eestil on alles ees välistudengite potentsiaali teadvustamine ja riiklike meetmete kasutuselevõtt selle rakendamiseks, kirjutab rändeekspert Marion Pajumets.

    Välismaalt tulnud kraadiõppureid oli Eestis 2016/2017 pea 4000. Neile lisanduvad külalis-üliõpilased, kes veedavad aasta-pool Eesti kõrgkoolis, kuid saavad kraadi siiski oma koduülikoolist. Eestis on seni nähtud välistudengites eelkõige kasu meie ülikoolidele, õppelaenu ja mitmekultuurilisema keskkonna­ ja õppe kvaliteedi loomise kaudu. Välistudengite tööturule toomiseks on tehtud õige vähe. 
    Tudengite inimkapitali vähene märkamine on sulaselge raiskamine. Erinevalt tööloaga riiki tulijatest on ülikoolid ja välistudengid ise teinud nende Eestis kohanemisse juba suured investeeringud. Paljud välistudengid on saanud Eesti riigilt stipendiumi, nad on haritud, juba osaliselt kultuuriliselt integreeritud, neil on siin võrgustikud, nende palga- ja muud ootused­ on realistlikud, sest nad on siin juba mõnda aega elanud. Neil on Eestis tunnustatud haridus, mis välistab välismaiste akadeemiliste- ja kutsekvalifikatsioonide hindamise ja tunnustamise kadalipu, mis võib mõnel juhul osutuda väga aeganõudvaks. Ehk enne uute sisserändajate riiki toomist, kes ei tea Eestist suurt midagi, kelle ootused Eestile võivad olla ebaadekvaatsed, oleks mõistlikum­ paremini rakendada juba riigis­ olemasolevat inimvara, sealhulgas välistudengeid. 
    Välistudengite potentsiaalist ilmajäämise probleem on üleeuroopaline. Kuigi Euroopa Liit on juba praegu atraktiivne­ õppimise sihtregioon, andes 2016. aastal välja 0,6 miljonit esmakordset elamisluba õppimiseks, jääb lõpetajatest vaid 16–30 protsenti (sõltuvalt liikmesriigist) elama ja töötama Euroopa Liitu. 
    Hollandi eeskuju
    Eesti suudab hoida 28 protsenti. Kaod on märksa väiksemad nt USAs, Kanadas, Austraalias.­ Parema positsiooni saamiseks kõrgharidusega välismaalaste­ hoidmisel ja rakendamisel muutis Euroopa Komisjon nn tudengite direktiivi, mis muu hulgas soodustab töötamist õpingute ajal ning loob liikmesriikidele kohustuse anda välistudengitele pärast õpingute lõppu viisa tööotsimiseks­ või ettevõtte alustamiseks. Maiks peavad Euroopa Liidu liikmesriigid direktiivi oma õigusesse üle võtma. 
    Paljud liikmesriigid on märganud välistudengite potentsiaali ka pärast õpingu­ lõppu ja mõni üksik, nagu­ Holland, on välja töötanud riikliku strateegia (Make it in the Net­herlands) ja nimetanud koordineerivad üksused Hollandis hariduse omandanud välismaalaste rakendamiseks riigis. 
    Holland keskendub juba hariduse välisturunduses erialadele, kus on kõige suurem tööturuvajadus; kõikvõimalike­ administratiivsete tõrgetega, mis on seotud ülikooli vastuvõtmise, elamisloa saamise ja pikendamise, elukoha leidmise, pangaarve avamise, töötamise ja muu sellise lahendami­sega, tegeletakse intensiivselt;­ pingutatakse selle nimel, et välistudengid ajaks Hollandis­ juured alla – leiaks kohalikke sõpru ja tegevusi. Keelt õpetatakse­ tasuta nii klassis kui ka äpi abil.
    Kui Eesti eelmise aasta kvalifitseeritud sisserände poliitika lipulaev oli start-up-viisa, siis 2018 tõusevad fookusesse välis­tudengid.
    Autor: Marion Pajumets
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Tesla ületas prognoose
Peale börsi sulgumist avaldas teise kvartali majandustulemused elektriautonduse lipulaev Tesla, kes ületas analüütikute ootusi, vahendab Yahoo Finance.
Peale börsi sulgumist avaldas teise kvartali majandustulemused elektriautonduse lipulaev Tesla, kes ületas analüütikute ootusi, vahendab Yahoo Finance.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Automüüjad vaatavad elektrikaubikute käsule altkulmu Lisakulu lööks otse tarbija rahakotti
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.