Trump lubas tööd ja raha

See oli hea kõne, Trumpi standardite järgi otsustades. Nagu öeldakse, on kaks Trumpi - alternatiivuniversumis elav teleprompteri Trump, kes suudab lugeda kõnesid maha ja jätta mulje, nagu oleks Ameerika poliitika kokkuhoidev, üheskoos parema homse eest võitlev, ja siis päris Trump, kes oma mõtteid ise pressikonverentsidel ja Twitteris väljendab, kus külvatakse segadust ja viha.

Mis oli Trumpi kõne puhul efektne - ning selles veendumiseks tuleb seda ise vaadata (nt USA avalik-õiguslikust kanalist C-Span) -, oli erinevate teemavaldkondade puhul reaalsete ameeriklaste ja nende perede näitamine, kes olid kõne ajaks saali istuma kutsutud ning keda Trump nende panuse eest tänas, sõjaväelastest väikeettevõtjateni. 

Ameerika majandusel läheb väga hästi, nii kasvu kui tööhõive mõttes ja see andis Trumpile väga hea platvormi ja positiivse fooni. Ennekõike tänu sellele oli ka tema kõne Ameerika föderatsiooni hetkeseisust entusiastlik ja optimistlik.

Hea majandusega korreleerub ka Trumpi ja vabariiklaste poolt vastuvõetud maksureform. Maksureform, mis vastuvõtmise hetkel oli valijate seas ebapopulaarne - vaid kolmandik ühiskonnast toetas seda ja enam kui pooled olid vastu. See on maksureform, mis langetas kõige rohkem ettevõtete maksukoormust ja vähesel määral ka keskklassi oma - erinevate arvutuste järgi vaid umbes 2% aastas.

Pooled või enamus ameeriklasi arvab, et maksureformi tõttu nende maksukoormus hoopis kasvab, kuigi tegelikkus on siiski teistsugune - langeb, isegi kui see langus on marginaalne. Nii või teisiti on maksureform teinud Trumpi hetkel päris populaarseks just Wall Streetil. Elu näitab, kui palju sellest lisatulust, mis maksude alt vabaneb, jõuab laiemalt majandusse.

Trump rääkis ka investeeringutest infrastruktuuri - see oli valimiskampaania ajal üks tema põhilubadusi, sest just traditsioonilistes tööstuslinnades on automatiseerimise ja tootmise efektiivsemaks muutumise tõttu tekkinud uus segment pikaajalisi valgeid töötuid, kes olid harjunud mõttega, et keskkoolist otse tööle minnes on võimalik samas tehases töötada kuni pensionini ja sellest on võimalik ära elatuda tervel perekonnal.

Trump on lubanud töötusele vastu astuda 1,5 triljoni dollarise investeeringute kavaga, mis toetaks teid, raudteid, võrgukaablite rajamist, transiiti ja muud infrastruktuuri. See on kava, millele teoreetiliselt on võimalik saada hääli nii vabariiklaste kui demokraatide seast, aga praktiline probleem on katteallikatega - kust see raha peaks tulema. USA parteideülene Vastustundliku Eelarve Komitee on arvutanud maksureformi kuluks juhuslikult samuti 1,5 triljonit dollarit...

Trumpi kampaanias, nagu ka paljudes Euroopa Liidu liikmesriikide valimiskampaaniates, oli oluline koht immigratsioonipoliitikal. Trumpi administratsioon esitles eelmisel nädalal immigratsioonireformi, mis muudaks riiki tööle ja elama asumist konservatiivsemaks. See on oluline ja väga keeruline teema USA sisepoliitikas, sest nendes osariikides, kus tegelikult immigrante on palju (piiriäärsed), on mis tahes lahendus äärmiselt polariseeriv - kuigi tuleb öelda, et pea kõikides valijagruppides on toetus illegaalsetele immigrantidele USAsse jäämiseks võimaluse loomisele olemas.

Aga Kongressis mis tahes eelnõule häälte saamine ei ole sama, mis ühiskondliku toetuse saamine, sest Kongressi valimisringkonnad on pidevate piiride ümberjoonistamiste tõttu muutunud homogeensemateks (kui valimisringkond on täna ühele või teisele reformile vastu, siis arvestatav variant selle meelsuse muutumiseks puudub).

Kohustuslik peatükk on presidentide kõnedes turvalisus ja julgeolek. Selles teemas troonib ISIS ja USA võitlus terrorismiga. Trump lubas Guantanamo lahti hoida (seal saab hoida inimesi, kellele USAs peaks tagama õiglase kohtupidamise, ent kelle süüdimõistmiseks USA tsiviilkohtutes ilmselt tõendeid napiks) ja raporteeris võitudest ISISe vastu. Selleks on tal ka põhjust - Daeshi vastased operatsioonid Süürias ja eriti Iraagis on olnud äärmiselt viljakad ning territoorium, mida viimased kontrollivad, aina aheneb ja aheneb.

Lisaks nendele suurtele teemadele olid kõnes ka väiksemad lubadused tulevastest sammudest - Trumpi tütrele Ivanka Trumpile läheb väga korda opioidide tarbimisest tekkinud narkokriis osades USA osariikides, kus probleemid on Eesti omadega väga sarnased - ning see teema koos kavatsusega sellele riiklikku tähelepanu pöörata esines ka Trumpi kõnes.

Samuti lubas Trump tegeleda ravimite hinnapoliitikaga, et teha neid USAs patsientidele kättesaadavamaks - õigemini lubas ta konkreetselt, et "hinnad tulevad märgatavalt alla. Vaadake". Tegelikkuses ei ole originaalravimite hinnad USAs reguleeritavad - ravimiamet saab aga soovi korral lihtsustada ja kasvatada geneerikute mahtu turul, erinevate meetmetega.

Äripäeva lugejatele teeb kindlasti keskmisest rohkem rõõmu dereguleerimise ehk bürokraatia vähendamise teema. Sellel peatus ka Trump ja sellel on ka sisu. Trumpi administratsioon, osalt ka haldussuutmatuse tõttu, võttis esimesel aastal vastu kolm korda vähem uusi määrusi ja regulatiivseid akte. Samuti jätkab administratsioon erinevates valitsusasutustes oma eelkäijate kehtestatud nõuete tagasipööramist, tühistamist või piirangute aegumisel nende pikendamata jätmist (USAs jõustatakse piiranguid tihti tähtajaliselt ning administratsioon peab neid soovi korral eraldi pikendama. Sellist praktikat tahaks ka Eestis näha, see suurendaks poliitiliste valitsuste manööverruumi ja poliitika tegemise võimalusi - kuigi võibolla vähendab õigusruumi ettenähtavust -, ent seda kodanike ja ettevõtjate kasuks).

Demokraatidele ja noorematele valijatele teeb muret, et piirangud, mida tühistatakse ja tagasi keeratakse, on näiteks keskkonnakaitses, põllumajanduses, tööstussaaste valdkondades. Trump aga lubas lõpetada varasemate administratsioonide algatatud "sõja ilusa, puhta kivisöe vastu". See vähendab ka tõenäosust, et Trump oleks valmis taasliituma Pariisi kliimaleppega, millest kuluaarides on viimastel kuudel juttu olnud (sh Trumpi kohtumisel Prantsusmaa presidendi Macroniga sügisel jne).

USAs on kõrgemate kohtunike (regionaalkohtud, appellatsioonikohtu kohtunikud, ülemkohtu kohtunikud) ametisse nimetamine põhiseaduslikult presidendi võimupiiresse mahtuv ja seda õigust on Trump kõvasti kasutanud ning väga heas tempos nimetanud ametisse konservatiivseid kohtunikke. See läheb taas vabariiklastele kõvasti korda ja aitab suhteid presidendiga parandada, sest kõrgemate kohtute kohtunikud mõjutavad USAs normide ja põhiseaduse interpreteerimist ka väga olulistes küsimustes - nii loodavad vabariiklased veidigi pidurdada aastakümneid kestnud n-ö kultuurirevolutsiooni, millega on USA õiguskord muutunud oluliselt liberaalsemaks.

Mis Trumpi kõnest puudu oli? Kordagi ei mainitud Venemaad. Sarnaselt USA rahandusministeeriumi otsusele kinnitada küll nimekiri Putini sõltlastest, ent jätta neile sanktsioonid kehtestamata, kõneleb see siiski millestki. Teisalt, puht praktiliselt ei saa Trumpile seda ette heita, sest siseriiklikule poliitikaauditooriumile lähevad rahvusvahelised ja välispoliitika teemad vähe korda, ning rääkida sellest, kas Venemaa tegi koostööd Trumpi kampaaniameeskonna liikmetega, et valimistel Clintonit lüüa, ei ole ta mõistagi ise huvitatud.

Demokraatide esindajana pidas traditsioonilise vastukõne presidendile - mitte küll Kongressis, vaid ühes valitud autoremonditöökojas oma koduosariigis Massachusettsis - üks Kongressi paljulubavamaid noori demokraate, president JFK lapselaps Joe Kennedy, kelle kõne oli emotsionaalne, ilus ja veenev. Kindlasti on tal ees suur tulevik. Aga tõele au andes, ei andnud Trump oma seekordses kõnes väga palju põhjust end lihtsasti rünnata.

Kokkuvõttes: Trumpi esimene aasta oli tema sisepoliitilise programmi osas tegelikult väga tüüpiline vabariiklik (ehk meie mõistes parempoolne) vaade sellele, kuidas majandus ja ühiskonnaelu peaks reguleeritud olema. See, kas see lugejale meeldib, on juba ilmavaatest sõltuv.