Puidurafineerimistehast on Eestile vaja

Käitume nagu banaanivabariik ja meie metsaomanikud toidavad Rootsi ja Soome heaoluühiskonda, selle asemel tuleks puidu väärindamine tuua kodumaale. Sellega kaasneks kõrgtehnoloogilise ja teadmusmahuka tööstusklastri areng. Nutika töö eeldus pole vaid targad inimesed, ettevõtteid läheb samuti tarvis.

Tehase idee toimiks ka raiemahu vähenemisel

Tehase asukoht Suur-Emajõe piirkonnas raudtee lähedal tagaks sõltumatuse Eesti raiemahust. Väiksema raiemahuga perioodil kasvaks toorme import Lätist, Leedust ja Valgevenest. Lähtuvalt Eesti puistute vanuselisest struktuurist võib raiemahu langust eeldada perioodil 2030–2040. Riigi parimates huvides on see, et metsaomanike tulutaseme stabiilsus saaks võimalikult vähe kannatada ka madalama raiemahuga perioodidel. Puidurafineerimistehase olemasolu korral teeniks Eesti metsaomanik võrreldes praegusega kõrgemat hinda paberipuidu eest, mis mõnevõrra pehmendaks väiksema raiemahuga perioodil paratamatult vähenevat tulu.

Kindel on, et investorid ei rahasta ega raja keskkonda saastavat tehast. Rajamise otsust ei ole tehtud. Riiklik analüüsietapp on alles algamas, selle eesmärk ongi uurida tehase rajamise võimalikkust. Lõpliku otsuse saab teha pärast uuringutulemuste selgumist. Praegu on keskkonnamõjudega seotud andmestik kasin ning seda objektiivsetel põhjustel. Riigi eriplaneeringu protsess pole stardipakult edasi liikunud, sest riik komplekteerib alles oma meeskonda. Pärast seda alustab rahandusministeerium planeeringu sisuliste tööetappidega, millega kaasnevad muu hulgas nii keskkonnamõjude hindamine kui ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine.

Kokku on etappe neli. Iga etapp päädib 60 päeva pikkuse avaliku väljapanekuga, kus tutvustatakse uurimistöö tulemusi, korraldatakse seminare ning antakse kogu eelinfo selleks, et huvirühmad võimalikult konstruktiivset tagasisidet saaks pakkuda. Järgneb võrdlev analüüs, kus ka kõige kriitilisemaid argumente kõrvutatakse uuringutest ja eksperthinnangutest saadud infoga. Täpne asukoht Suur-Emajõe ümbruses leitakse kriteeriumite kogumi võrdleva analüüsi tulemusena, kus kõrvutatakse nii inim- kui ka looduskeskkonna vajadusi.

Võimalikud ohud veestikule, õhustikule ja transpordile tuleb põhjalikult läbi arvutada ning leida tehnoloogia abil parimad lahendused riskide maandamiseks. Samamoodi tuleb prognoosida ja hinnata, millised on kõikvõimalikud ootamatud eriolukordade stsenaariumid. Uurimine ja mõjude hindamine on riigi eriplaneeringu kohustuslik osa, mille korraldab Eesti riik.

Praegu oleme saanud teha vaid ettevalmistustöid, mida riigi eriplaneeringu protsessi kulg ei pidurda. Jaanuaris avalikustasime RMKga läbirääkimistel oleva kavatsuste protokolli eesmärgi. Kavatsuste protokolli puhul pole tegu lepingu ega eellepinguga. Tegu on põhimõttelise kokkuleppega, kus üks pool väljendab soovi sõlmida tulevikus pikaajaline tarneleping ning teine pool kinnitab tahet paberipuitu turuhinnaga müüa. Est-For Investi jaoks on tegu olulise kinnitusega, mis demonstreerib rahvusvahelistele pankadele, et Eesti suurim metsaomanik on põhimõtteliselt valmis müüma 12,5 protsenti oma aastasest toodangust puidurafineerimistehasele, juhul kui tegu on RMK jaoks atraktiivse tehinguga. RMK kui võimaliku müüja huvides on paberipuidu turuhinna stabiliseerimine võimalikult kõrgel tasemel. Nii soovib riigimetsa esindaja tihendada konkurentsi kõikides sortimentides. Sarnaseid läbirääkimisi kavatseme pidada kõigi suuremate metsaomanikega nii Eestis kui ka Lätis.

Vaja on kvaliteetset infot