• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 12.03.18, 08:09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Reostajatehast pole meile tarvis

Planeeritava puidurafineerimistehase puhul ei ole põhi­küsimus haisus. Kindlasti on võimalik leida Emajõe ääres koht, kus hais kedagi eriti ei häiri, isegi kui seda tekib. Põhiküsimus on veereostuses, kirjutab BAV Engineering OÜ juhataja Andrus Varikmaa.
Andrus Varikmaa
  • Andrus Varikmaa
Tehas vajab tohutul hulgal vett ja vee täielik puhastamine on nii kallis, et siis ei tasu tehast ehitada.
Saaste koguneb Peipsi järve. Peipsi järv on meil Vene Föderatsiooniga kahepeale, venelased ei jäta kindlasti kasutamata võimalust süüdistada Eestit kogu maailma ees vee reostamises. Meist jääb maailmale mulje kui arenguriigist, kes on raha pärast kõigeks valmis.
 

Artikkel jätkub pärast reklaami

Alustama peaks sellest, et Eesti Nokia on puutumatu loodus, ja loodetavasti see nii ka jääb. Euroopas on väga vähe riike, kus võib metsas karu ja hunti kohata. Meil ei ole seda tehast vaja, sest see ettevõte kulutab loodusvarasid, pealegi mitte eriti targaks otstarbeks. Teine asi oleks, kui me toodaksime tselluloosist paberit.
Kui kõrvutada tehase rajamise plusse ja miinuseid , siis plusse on väga vähe:
Luuakse mõnisada töökohta – meil on niigi töökäte puudus.Riik saab maksudena mõnikümmend miljonit – see pole riigi käes mingi raha sirgeks lüüa.Metsa väärtustamine –  nii palju metsa, kui praegu juba raiutakse, pole Eestis pärast  sõda enne raiutud. Pärast tehase rajamist raiutaks veel rohkem, sest investeerijad nõuvad riigilt raiemahu garantiid.
Kõiki lummab väljend miljardiinvsteering. Tegelikult tähendab see, et tehas peab kasumit teenima, et see investeering ennast ära tasuks. Suurem osa sellest rahast läheb pankadele, mis ei kuulu Eestile.
 
Autor: Andrus Varikmaa

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 7 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele