Jaga lugu:

Eesti e-edu järgmine samm: personaalne riigikonto

Johanna Vallistu
Johanna Vallistu  

Personaalse riigikonto loomine annaks ülevaate inimese ja riigi kulu-tulusuhetest, see omakorda võimaldab paremini mõista üksikisiku rolli riigi toimimises, kirjutab arenguseire keskuse ekspert Johanna Vallistu.

Eesti on üles ehitanud muljetavaldava infosüsteemide rägastiku, mis koondab eri andmebaasidest informatsiooni nii agregeeritult kui süsteemiti indiviidi tasandil. Arenguristtee teisel teljel jookseb seega Eesti edulugu infoühiskonnana, mis kiireneva tehnoloogia arengu taustal on sunnitud end pidevalt taaslooma läbi maailmatasemel uuenduslike lahenduste. President Kersti Kaljulaid osutas riigi juubelikõnes tabavalt e-riigi edasiarendamise vajadusele: „E-riigi kasutajaliidesed – mis kodaniku jaoks ju ongi see riigi nägu, mis tema poole pööratud – on tihti lubamatult vanamoodsad, ebaloogilised, pikatoimelised.“

X-tee kaudu jookseb Eesti.ee-sse kokku tohutul hulgal infot inimese hariduse, toetuste, perekondliku seisu jmt kohta. Riigi infosüsteemi haldusameti andmetel on riigiportaaliga seotud ligikaudu poolteist tuhat registreeritud infosüsteemi ja andmekogu. Näiteks tuludeklaratsiooni esitamise hetkeks on palga, maksude ja maksusoodustuste andmed juba süsteemis lõppkujul olemas, pärast haigekassa tasutud operatsiooni on inimesel võimalik näha, kui palju kulus selleks raha, hea ülevaade on meil ka saadavatest toetustest. Eri teenuste ja toimingute lõikes oskame seega andmekogusid juba hästi kasutada. Samas ei ole meil terviklikku üldpilti kodaniku ja riigi vahelistest tulu-kulu suhetest.

 

Ehk annaks olemasolevate andmete kavalam kasutamine, esitamine ning analüüs vajaliku tõuke inimeste eneseteadvuse ja vastutustunde tõstmiseks riigi osana. Siinkohal ei pea ma silmas mitte vaid ühepoolselt inimese maksupanuse liigendust, vaid ka riigi ja kohalike omavalitsuste rahaliste paigutuste rolli iga indiviidi ja teda ümbritseva elukeskkonna toimimise toetamisel. 

Andmed on juba olemas

Idee on lihtne – koondada riigi ja omavalitsuse kulude ja tuludega seotud andmed isikustatud kujul reaalajas muutuval personaalkontol, mis annaks igaühele ülevaate sellest, kui palju ta on panustanud maksusüsteemi ja kui palju on riik ning omavalitsus läbi teenuste ja toetuste inimesele kulutanud. Paljud inimesed ei mõista oma panuse olulisust, näeme oma pangaarvel ju vaid palga netosummat, ning tööandja kogukulu jääb hoomamatuks, mistõttu ei tundu ka endale osaühingu vahendusel miinimumpalga maksmine tegeliku probleemina. Samal ajal võiks rakendus koondada infot selle kohta, kui palju kulub inimese kohta riigis kas riigieelarvelist või omavalitsuse raha olulisemate kuluartiklite lõikes. Olgugi, et me ei saa sendi täpsusega öelda, kas kodanik A peale kulus rohkem tänavavalgustust kui kodanik B peale, annab siiski küllalt hästi koondada infot nii ravikulude, koolirahade, toetuste ja pensionide kui omavalitsuse poolt lasteaiatasudeks panustatud raha kohta.

Kui paljudel seda artiklit lugevatel inimestel on mingigi ettekujutus riigi ja omavalitsuse poolt meile ja meie perele kulutatud raha suurusjärgust? Kui suur oli aga sinu maksupanus eelmisel aastal? Kas see on rohkem või vähem kui ühiskonnas keskmiselt? Kui mitmesse pensionisse või lastetoetusesse minu sotsiaalmaks praegu panustab? Kui mitu aastat saaks riik mulle kogumispensioni maksetena kogunenust praeguse standardi järgi pensionit maksta? 

Personaalne riigikonto võiks avaneda riigiportaali Eesti.ee avalehel mängulises rakenduses, mis annaks kiire ülevaate inimese peamistest riigiga seotud andmenäitajatest ning võimaldaks neid võrrelda ülejäänud ühiskonna üldistatud näitajatega.

Personaalsel riigikontol oleks mitu positiivset tulemit. Seni oleme harjunud mõtlema endast kui vaid maksumaksjast, kuid vahelduseks on huvitav asetada end ka teise perspektiivi – riigilt tulu või teenuse saajana. Kui rakendus annaks hea ülevaate riigieelarve ja munitsipaaleelarve suurusest ja jaotumisest valdkonniti (nt haridus, transport, lasteaiad), kasvaks huvi riigivalitsemise vastu märgatavalt ning suureneks ka arusaam, et ka mina olen osa ühiskonnast ja sellest riigist. Konto tooks kokku inimese jaoks olulised andmed ning aitaks elus pikaajalisi plaane teha, sarnaselt internetipankade olulise rolliga isiklikes rahaasjade planeerimises.

Kontol esitatud andmed oleksid muidugi nähtavad vaid igaühele endale ning teistega oma andmete jagamine rangelt vabatahtlik.

Täiendavad kasutusvõimalused

Konto kasutusvõimalused ei piirdu vaid tänase päevaga ning kulu-tulu suhte täpsema peegeldamisega. Pikemas perspektiivis saab sellise konto siduda riigi teenustega, kuhu inimene suunata, kui tema tööalane staatus on muutumas ning suurendada seega erinevate andmebaaside vahelist sidusust veelgi. Nii väheneks seiklemine teenusepõhise X-tee koridorides ning e-riik võiks inimeste vajadusi juba ette aimata.

Näiteks võib konto suunata inimest tulude lakkamisel või ajutiseks muutumisel sobivate tööturuteenuste, ettevõtlusnõustamise või ümberõppe juurde. Seni tuleb Eestis veel küllalt paljude riigi või omavalitsuse teenuste saamiseks esitada õigeaegne taotlus (nt koolitoetus Tallinnas), kuid personaalne riigikonto võiks kaasa aidata teatud inimestele ettenähtud toetuse maksmise muutumise automaatseks. Sarnaseid mõtteid ja näiteid leiame juba mujalt maailmast: näiteks Prantsusmaal on katsetamisel riiklik tööportaal, millel kogunenud punktide eest saavad inimesed ettevõtlustoetust või ligipääsu mõnele ümberõppekursusele. Kehvema toimetulekuga inimesed saavad rohkem punkte ja nii toetab riik neid enam.

Kontoks vajalikud andmed on meil olemas ning taolise rakenduse arendamine oleks riigi suurte arenduste kõrvalsaadusena jõukohane ära teha. Kuigi ka praegu on võimalik igaühel need numbrid suure vaevaga ja paljude eelduste tegemisel kokku ajada, siis vaevalt, et kuigi paljudel selleks mahti ja taipu on. Miks mitte Eesti.ee-sse sisselogimise avalehel mõtet piloteerida? Astuksime järgmise sammu e-Eesti eduloos tulevikku.

Artikkel ilmub Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Eesti Gaasi, Silberauto, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt