Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti e-edu järgmine samm: personaalne riigikonto

    Johanna Vallistu

    Personaalse riigikonto loomine annaks ülevaate inimese ja riigi kulu-tulusuhetest, see omakorda võimaldab paremini mõista üksikisiku rolli riigi toimimises, kirjutab arenguseire keskuse ekspert Johanna Vallistu.

    Eesti on üles ehitanud muljetavaldava infosüsteemide rägastiku, mis koondab eri andmebaasidest informatsiooni nii agregeeritult kui süsteemiti indiviidi tasandil. Arenguristtee teisel teljel jookseb seega Eesti edulugu infoühiskonnana, mis kiireneva tehnoloogia arengu taustal on sunnitud end pidevalt taaslooma läbi maailmatasemel uuenduslike lahenduste. President Kersti Kaljulaid osutas riigi juubelikõnes tabavalt e-riigi edasiarendamise vajadusele: „E-riigi kasutajaliidesed – mis kodaniku jaoks ju ongi see riigi nägu, mis tema poole pööratud – on tihti lubamatult vanamoodsad, ebaloogilised, pikatoimelised.“
    X-tee kaudu jookseb Eesti.ee-sse kokku tohutul hulgal infot inimese hariduse, toetuste, perekondliku seisu jmt kohta. Riigi infosüsteemi haldusameti andmetel on riigiportaaliga seotud ligikaudu poolteist tuhat registreeritud infosüsteemi ja andmekogu. Näiteks tuludeklaratsiooni esitamise hetkeks on palga, maksude ja maksusoodustuste andmed juba süsteemis lõppkujul olemas, pärast haigekassa tasutud operatsiooni on inimesel võimalik näha, kui palju kulus selleks raha, hea ülevaade on meil ka saadavatest toetustest. Eri teenuste ja toimingute lõikes oskame seega andmekogusid juba hästi kasutada. Samas ei ole meil terviklikku üldpilti kodaniku ja riigi vahelistest tulu-kulu suhetest.
     
    Ehk annaks olemasolevate andmete kavalam kasutamine, esitamine ning analüüs vajaliku tõuke inimeste eneseteadvuse ja vastutustunde tõstmiseks riigi osana. Siinkohal ei pea ma silmas mitte vaid ühepoolselt inimese maksupanuse liigendust, vaid ka riigi ja kohalike omavalitsuste rahaliste paigutuste rolli iga indiviidi ja teda ümbritseva elukeskkonna toimimise toetamisel. 
    Andmed on juba olemas
    Idee on lihtne – koondada riigi ja omavalitsuse kulude ja tuludega seotud andmed isikustatud kujul reaalajas muutuval personaalkontol, mis annaks igaühele ülevaate sellest, kui palju ta on panustanud maksusüsteemi ja kui palju on riik ning omavalitsus läbi teenuste ja toetuste inimesele kulutanud. Paljud inimesed ei mõista oma panuse olulisust, näeme oma pangaarvel ju vaid palga netosummat, ning tööandja kogukulu jääb hoomamatuks, mistõttu ei tundu ka endale osaühingu vahendusel miinimumpalga maksmine tegeliku probleemina. Samal ajal võiks rakendus koondada infot selle kohta, kui palju kulub inimese kohta riigis kas riigieelarvelist või omavalitsuse raha olulisemate kuluartiklite lõikes. Olgugi, et me ei saa sendi täpsusega öelda, kas kodanik A peale kulus rohkem tänavavalgustust kui kodanik B peale, annab siiski küllalt hästi koondada infot nii ravikulude, koolirahade, toetuste ja pensionide kui omavalitsuse poolt lasteaiatasudeks panustatud raha kohta.
    Kui paljudel seda artiklit lugevatel inimestel on mingigi ettekujutus riigi ja omavalitsuse poolt meile ja meie perele kulutatud raha suurusjärgust? Kui suur oli aga sinu maksupanus eelmisel aastal? Kas see on rohkem või vähem kui ühiskonnas keskmiselt? Kui mitmesse pensionisse või lastetoetusesse minu sotsiaalmaks praegu panustab? Kui mitu aastat saaks riik mulle kogumispensioni maksetena kogunenust praeguse standardi järgi pensionit maksta? 
    Personaalne riigikonto võiks avaneda riigiportaali Eesti.ee avalehel mängulises rakenduses, mis annaks kiire ülevaate inimese peamistest riigiga seotud andmenäitajatest ning võimaldaks neid võrrelda ülejäänud ühiskonna üldistatud näitajatega.
    Personaalsel riigikontol oleks mitu positiivset tulemit. Seni oleme harjunud mõtlema endast kui vaid maksumaksjast, kuid vahelduseks on huvitav asetada end ka teise perspektiivi – riigilt tulu või teenuse saajana. Kui rakendus annaks hea ülevaate riigieelarve ja munitsipaaleelarve suurusest ja jaotumisest valdkonniti (nt haridus, transport, lasteaiad), kasvaks huvi riigivalitsemise vastu märgatavalt ning suureneks ka arusaam, et ka mina olen osa ühiskonnast ja sellest riigist. Konto tooks kokku inimese jaoks olulised andmed ning aitaks elus pikaajalisi plaane teha, sarnaselt internetipankade olulise rolliga isiklikes rahaasjade planeerimises.
    Kontol esitatud andmed oleksid muidugi nähtavad vaid igaühele endale ning teistega oma andmete jagamine rangelt vabatahtlik.
    Täiendavad kasutusvõimalused
    Konto kasutusvõimalused ei piirdu vaid tänase päevaga ning kulu-tulu suhte täpsema peegeldamisega. Pikemas perspektiivis saab sellise konto siduda riigi teenustega, kuhu inimene suunata, kui tema tööalane staatus on muutumas ning suurendada seega erinevate andmebaaside vahelist sidusust veelgi. Nii väheneks seiklemine teenusepõhise X-tee koridorides ning e-riik võiks inimeste vajadusi juba ette aimata.
    Näiteks võib konto suunata inimest tulude lakkamisel või ajutiseks muutumisel sobivate tööturuteenuste, ettevõtlusnõustamise või ümberõppe juurde. Seni tuleb Eestis veel küllalt paljude riigi või omavalitsuse teenuste saamiseks esitada õigeaegne taotlus (nt koolitoetus Tallinnas), kuid personaalne riigikonto võiks kaasa aidata teatud inimestele ettenähtud toetuse maksmise muutumise automaatseks. Sarnaseid mõtteid ja näiteid leiame juba mujalt maailmast: näiteks Prantsusmaal on katsetamisel riiklik tööportaal, millel kogunenud punktide eest saavad inimesed ettevõtlustoetust või ligipääsu mõnele ümberõppekursusele. Kehvema toimetulekuga inimesed saavad rohkem punkte ja nii toetab riik neid enam.
    Kontoks vajalikud andmed on meil olemas ning taolise rakenduse arendamine oleks riigi suurte arenduste kõrvalsaadusena jõukohane ära teha. Kuigi ka praegu on võimalik igaühel need numbrid suure vaevaga ja paljude eelduste tegemisel kokku ajada, siis vaevalt, et kuigi paljudel selleks mahti ja taipu on. Miks mitte Eesti.ee-sse sisselogimise avalehel mõtet piloteerida? Astuksime järgmise sammu e-Eesti eduloos tulevikku.
    Artikkel ilmub Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Eesti Gaasi, Silberauto, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Raadiohommikus: nädala ettevaade, Eesti juhtide head ja vead ning kutsehaiguste uus hoog
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.