Loovus päästab tuleviku

Teadmine, et tulevikus jaotatakse töökohti ümber ning osa neist kaotab inimese puudutuse üldse, pole enam midagi uut. Automatiseerimine on kahandanud mehaaniliselt rutiinseid töökohustusi juba aastakümneid, kuna on valdkondi, kus robotid on kiiremad ning täpsemad, kui inimene kunagi olema saab.

Järgmise lainena leiab aset inimtöökohtade kadumine valdkondades, mis nõuavad juba suuremat intelligentsust: asendamise oht hakkab lähenema valgekraedele. Esimeses järjekorras kaovad tellerid, raamatupidajad ning isegi juristid ja finantsanalüütikud. Sest tehisintelligentsile keskenduvad lahendused suudavad näiteks kehtivatest seadusesätetest või andmebaasidest leida sobivaima üles vaid sekunditega.

 

Kuigi tehnoloogia võib kaotada töökohti, ei kao seetõttu veel inimesed. Seega nagu igal varasemal ja ka tulevastel massilist ümberõpet eeldavatel perioodidel algab olukorraga edukas kohandumine ennekõike haridusest. Ning just loovasse haridusse tuleb riigil panustada tulevikus mitu korda enam kui senimaani.

Kui seni on riik esitanud ülikoolidele kvootides tellimusi, palju on igal aastal vaja juurde uusi juriste või analüütikuid, tuleb teha esimese sammuna kardinaalne hüpe tellitavate loovate ekspertide hulgas. Olgu need siis toote-, moe- või graafilised disainerid, aga ka arhitektid, kunstnikud ja muusikud. Ning samuti alustada loovate ainete jõulisemat lisamist põhikooli õppeprogrammi. Nii otseselt loovaid aineid nagu maalimine, stsenaristika ehk lugude jutustamise õpetus või isegi filmiõpe kui ka üldist intelligentsi arendavaid aineid nagu loogika, mälutreening või filosoofia.

Kuna riiklik haridusprogramm ei suuda muutunud olukorrale piisavalt kiirelt reageerida, tuleb riigi jõulise rahalise toetusega forsseerida erakoolide teket, mille õppeprogramm keskendub peamiselt loovuse arendamisele. Jõulise toetuse all ei pea ma silmas vaid aplodeerimist või tunnustavat peasilitust, vaid järgmise kümne aasta jooksul rahalisi investeeringuid tselluloositehasega hoomatavates mahtudes. Eesmärgiks peab olema parim võimalik hariduse kvaliteet. Seda aga tagavad pühendunud koolijuhid ja maailmatasemel õppejõud. Ning digitaalsete nomaadide ajastul peab õppekavades osalemine olema vaba kellele iganes laias maailmas, sest arenenud riikide vahel käib endiselt võistlus ajude ülemeelitamises, mida toetab inimeste emotsionaalselt lihtsaks muutunud otsus oma elukohariigi valikul, mis põhineb siis peamiselt elukeskkonna või teostusvõimaluste kvaliteedil.

Samas tempos koos loova hariduse kasvatamisega tuleb luua iga kunstikooli juurde ka ettevõtluse alustamist nõustavad üksused, seda kas siis inkubaatorite või kiirendite näol. Ning kaasata selleks sobivaid erainvestoreid või ettevõtteid üle ilma. Sest kui maailmas kasvab oluliselt loovuse tähtsus, kasvab paralleelselt ka vajadus loovust oskuslikult ja õiglase hinnaga müüa. 

Viimaks, loovusega tihedalt seotud töökohtadega inimesed on emotsionaalselt vabamad ja õnnelikumad. seega loovuse propageerimise tulemusena peaks säravamaks ning õnnelikumaks muutuma terve ühiskond. Mis saaks aga kellelgi olla õnnelik olemise vastu?

Artikkel ilmub Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Eesti Gaasi, Silberauto, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Autor: Reigo Kuivjõgi