Mida teha?
Lahendus saab seisneda nii klientide enda teadlikumas tegevuses kui ka kommertspankade ja riigi koostöös.
Panga (potentsiaalne) klient on uuest reaalsusest tingituna lihtsalt sunnitud arvestama kõrgendatud huvi ja täiendavate (osalt kindlasti ka subjektiivsete) kriteeriumitega kommertspankade poolt.
Klient saab endale teadvustada, et pankade kontroll nii konto avamisel kui ka selle avatuna hoidmisel on üha enam sisuline, mitte formaalne. Panka huvitab nii kasusaaja kui tema rahaliste vahendite päritolu, tulevane ärimudel, koostööpartnerid ja palju muudki. Info süsteemne kogumine ja pangale edastamine on suureks abiks nii ajalises plaanis kui ka lõpptulemuse mõttes.
Eesti kommertspankadele on konto avamise ja selle kasutamise seisukohalt oluline äriühingu seos Eestiga, mis ei saa olla pelgalt formaalne. Ettevõtjail on oluline oma äritegevuse mudel üles ehitada nii, et kommertspankadel oleks võimalik veenduda ühingu tegevuse läbipaistvuses ja tema rahaliste vahendite päritolus. Kindlasti toob see kaasa lisategevust ja ka -kulusid. Samas on Eesti ettevõtluskeskkond (seni veel) piisavalt mugav, et mitte kiirustada äriga tegelemiseks siit lahkuma.
Me tahame (loodetavasti) kõik, et Eesti kaudu ei pestaks raha. See on hea, et kommertspangad selle probleemi ennetamisega tegelevad. Samas ei tohi kalduda teise äärmusse – kaunis rändrahnuline visioon moodsa ettevõtluskeskkonnaga riigist mureneb ja rändrahnust jääb järele vaid näotu kiviklibu, kui piirangud äärmuseni kalduvad.
Oluline on rahapesu tõkestamise (õigustatud) tuhinas mitte endale jalga tulistada ning mitte keerata meie eurousinusega vinti üle. Tulemuseks oleks vaid siseriiklikule pangandusele orienteeritud finantssüsteem, mille pärast kanduks rahvusvaheline äritegevus Eestist mööda ning pikaajalises perspektiivis kaotaks nii riik kui ka traditsiooniline finantssektor.