Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesmärk: eksport 100% SKTst

    Tanel RebaneFoto: EAS

    Eesti uus eesmärk võiks olla, et aastal 2028 moodustab eksport 100% Eesti sisemajanduse kogutoodangust, kirjutab EASi ettevõtluse keskuse direktor Tanel Rebane.

    Eesti on väliskaubandusele orienteeritud riik: meie ekspordi osatähtsus sisemajanduse kogutoodangus on vähemalt 75% ja eksportivate ettevõtete arv suur. Ent keeruline on anda vastust küsimusele, kas meil on ka mõni selline toode, mis on omas nišis maailmas tuntuim või sinna lähedale. Nii et kui me vaatame Eesti eksporti 2028. aasta perspektiivis, siis on meie olulisim küsimus – mida müüa.
    Eesti eesmärk võiks olla see, et eksport moodustab 100% sisemajanduse kogutoodangust. Jõukaks saame siis, kui toome teiste riikide kodanike raha Eestisse. Jagan riigi kümne aasta väljavaate kolme punkti alla: need on asjad, mis enim mõjutavad Eesti võimalusi olla edukas.
    Ressursside hinnad
    Eesti konkurentsieelis on juba muutunud, me ei ole enam odava tööjõu maa (rääkimata nt elektrihinnast). See trend on usutavasti sama ka järgmisel kümnendil ehk Eesti ei ole oma eksporditurgudel hinnakonkurentsis võitja. Järelikult on ostuotsused teistsugused ja mängida tuleb mingi muu tarbijanärviga. See toob kaasa ohu paljudele kaubagruppidele, mida Eesti on seni harjunud eksportima, aga mida ei ole enam mõistlik Eestis toota. Ei saa müüa enam odavaid asju. Küsimus on aga, kas me oskame kalleid teha.
    Tootearendus
    Praegu on paljud Eesti eksportivad ettevõtted välismaiste omanikega. Seega on Eestist eksporditavad mitmed kaubad n-ö tellimuspõhine tootmine, kus tootearendusel on vähe rõhku ja kus müügitöö tehakse ära kusagil mujal. Järgmisel kümnel aastal tuleb Eestisse uusi investeeringuid tellimuspõhise tootmise laiendamiseks vähe. Aina olulisemaks muutub, mida ja kas ekspordivad Eesti enda kapitaliga ettevõtted. On oluline, et Eesti ettevõtted püriksid maailmas omas nišis tuntud tegijateks. Nagu on Cleveron, Estonia Klaverivabrik, Tähe Kayaks või paljud teised. Selliseid ettevõtteid on vaja Eesti majandusele sadu ja tuhandeid, mitte kümneid.
    Logistika
    Juba praegu kasvab Eesti teenuste eksport kaupadest kiiremini. Sealhulgas Eesti IT-teenuste eksport. Logistikakulu ei ole takistus: kaupade logistika on muutunud maailmas aina odavamaks ning kiiremaks. Toota kusagil, et olla kliendile lähemal, ei ole enam argument. Me võime süüa Uus-Meremaalt toodud liha, käia Kanadas kasvanud puidu peal, kasutada Hiinas toodetud telefoni, jne. Rääkimata sellest, et paljude teenuste kohta, mida tarbime, me tegelikult ei teagi, kust need pärit on.
    Ekspordiedu saadab Eestit siis, kui meil sünnivad omad Spotifyd, Uncle Ben’sid ja Crocsid. Tooted, mida me kõik teame. Eksport peab olema eesmärk number üks nii ettevõtjatele kui ka otsustajatele.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Raadiohommikus: nädala ettevaade, Eesti juhtide head ja vead ning kutsehaiguste uus hoog
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.