Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Roheline rahapaigutus tasub end ära
Kuts rohelusesFoto: PantherMedia/Scanpix
Skandinaavia maades moodustab haljastussektor täiesti märgatava osakese majanduses, meil on asi sellest kaugel, kirjutab maastikukujunduse konsultant Kadi Tuul.
Skandinaavia maade heaoluühiskond ja puhas loodus on tuntud kogu maailmas. Rohekeskkonda investeerijad ei ole Põhjamaades mitte ainult riik ja omavalitsus, nagu Eestis eeldatakse. Ettevõtetele ülioluline mainekujundus algab ärikinnistute professionaalselt kujundatud ja heal tasemel hoolitsetud haljastusest. Samavõrra kui hästiistuv ülikond on eduka ärimehe visiitkaart, on seda ka ärikinnistu miljöö ning laiemalt kogu piirkonna miljöö, kus äri paikneb.
Eesti ettevõtted reklaamivad end samuti puhta loodusega, tegelikult eeldades, et see puhas loodus on iseeneslikult eksisteeriv ja alati ärilistel eesmärkidel reklaamlugudes tasuta kasutatav. Siiani see võis nii ollagi, kuid muutunud metsapoliitika ja laienev loodusvarade ärakasutamine seda enam ei toeta. Ärimeestel endil on vaja alustada investeerimist rohekeskkonda ning kõige lihtsam on alustada omaenda firma kinnistul.
Tallinnas on heaks näiteks Ülemiste City kvartali muljetavaldav haljastus, kus trendika halja miljöö loomiseks ja hoolduseks on kõvasti panustatud. Tallinna linn omakorda on panustanud Ülemisteni viiva Järvevana tee haljastusse. Nii moodustub kokku laiem haljastatud linnapiirkond. Tänavu hindas EAS Ülemiste City piirkonda loodud miljööd, toetades hiiglasliku vaateratta ehitamist, mis võimaldab ehitatud keskkonnast head ülevaadet saada nii kohalikel kui ka turistidel.
Investeeringud rohekeskkonna kujundamisse peaksid olema iseenesestmõistetavad. Kuidagi peab üle saama praegusest mõttekrambist, kus kokkuhoiumeetmete kavandamisel on esikohal haljastusega seotud kulutuste minimeerimine. Haljastussektorit pikka aega kägistanud kokkuhoiumeetmete lõpetamine annaks valdkonnale uue hingamise.
Tegu ei oleks vaid imago või poosetamisvajadusega. Muutus annaks tööd paljudele inimestele ja käivet firmadele, alustades taimla- ja kasvuhoonemajandusest, maastikuehitus- ja haljastusfirmadest, keskkonnaehituslike materjalide tootjatest ning lõpetades haljastuse hooldusega seotud aednikuteenuste pakkujatega. Lisaks annaks haljastussektor suvetööd töötutele ja koolinoortele – kellest paljudele oleks see esimene füüsilise töö kogemus, teenimisvõimalus ja vahetu kokkupuude loodusega. Näiteks Soomes oli 2014.–2015. aasta kohta tehtud uuringus haljastusvaldkonnas aasta läbi töötegijaid ligi 8600 inimest, suveperioodil aga kolm korda rohkem – 27700 inimest, haljastusvaldkonna firmade käive samal ajavahemikul oli 309,15 miljonit eurot.
Kord juba tehtud investeering haljastusse ei ole mahakantud raha. Hästi hooldatud haljastuse väärtus ajapikku hoopis tõuseb. Rajatud haljastusse tuleb suhtuda kui väärtuslikku inventari, mille üle saab digitaalses andmebaasis arvestust pidada nagu muugi vara üle. Selleks on vaja haljastus inventeerida ja kanda kaardile. Digitaalses andmebaasis saab lisada infot taimede seisundi ja hooldustööde kohta. Kui taimedega peaks midagi juhtuma, saab tuvastada kahju suuruse, vahel ka hooldusvea vm kahju põhjustaja.
Autor: Kadi Tuul
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.